Kui vaid eurosid vaadata, siis on kasv olnud lausa neljakordne. Loomulikult ei ole elukvaliteedi paranemine vaid Euroopa Liidu teene. Kuid kui tagasi vaadata tollele ajale, siis saab aru, kui palju on meie elu tolle 20 aastaga muutunud.
Makronumbreid igapäevatasemele viies ning toonaseid sissetulekuid ja hindasid tänasega võrreldes näeb veelgi selgemalt, kuivõrd palju on eestlaste elatustase kahe aastakümnega tõusnud – olgu näiteks auto, soojamaapuhkuse ja kodutehnika ostuks kuluv raha või ka suvetuuri kontserdipilet.
Kui eurodes mõõdetuna on SKP kasvanud üle nelja korra, siis samas suurusjärgus on kasvanud ka palk. Keskmine kuupalk oli vahetult enne EL-iga liitumist 450 eurot ning on jõudnud eelmise aasta lõpuks 1950 euroni. Arvestades tänaseid hindu ilma ostujõu kasvuta tähendaks see täna 950-eurost palka ehk ostujõud keskmise palga eest on kaks korda suurem.
Kuid usun, et ma ei eksi öeldes, et nii üleriigilise keskmise palga statistikat vaadates ja tänasega kõrvutades on meil inimestena keeruline hinnata, kas meil tõesti on täna kaks korda parem elu kui toona? Minnes ajas tagasi ja asetades igapäevaelulisi asju konteksti, on päris mitmeid näiteid, mis viimase 20 aasta heaolu kasvu väga hästi ilmestavad. Olgu siin toodud mõned markantsed näited muutustest.
Ajas muutumatu lennuhind
Vahetult enne euroliiduga liitumise ümmargust aastapäeva lõppes koolivaheaeg, mis on paljudele Eesti peredele soojamaareisi aeg – lennatakse Türki, Egiptusesse või mujale. Et talvist kaamost sai peletama minna ka 2004. aastal, annab see esimese hea võrdlusbaasi.
Pakettreiside hindu leiab loomulikult vastavalt rahakotile, aga võrdlusbaasiks on paslik võtta n-ö madalaim hind, millega nädalaks puhkama minna saab. 20 aastat tagasi aprillis pakkus Novatours Türki Antalyasse ja teistesse kuurortidesse nädalast puhkust hinnaga alates 4990 krooni ehk 319 eurot. Aastal 2024, leiab sama reisikorraldaja hinnakirjast viimase hetke pakkumise Antalyasse alates 299 eurost.
Teisisõnu – 20 aastat tagasi kulus tervelt 70% kuupalgast Türgi-puhkusele, täna aga vaid 16%. Kogu pere peale tasandades on odavama otsa soojamaapuhkus muutunud sissetulekuga võrreldes suisa kuus korda odavamaks – kui 2004. aastal võttis üks 319-eurone reis neljaliikmelise pere ühe inimese keskmisest aastatulust üsna märkimisväärsed 9%, täna on see aga vaid 1,5%.
Lisaks puhkusereisile on ka tavalised liinilennud säilitanud sisuliselt 20 aasta tagused hinnad. Just Euroopa Liiduga liitumise puhul pakkus meie kunagine rahvuslik lennukompanii Estonian Air kampaaniahindadega Berliini lendamist alates 900 kroonist ehk 58 euroga. Sinitiivuline küll täna enam ei lenda, ent see-eest lubab lõunanaabrite airBaltic Tallinnast Berliini viia ka alates 55 eurost. Nähtub, et lennupiletite "alates" hinnad on ajas muutumatud.
Teler, sülearvuti ja internet
Järgmine näide elatustaseme tõusust selle aja jooksul on näha pea kõigi meie kodudes. Liialdades võiks väita, et Eesti kodude au ja uhkus on televiisor. Aastal 2004 oli selleks veel peamiselt kineskoobiga suur ja raske kast elutoakapil. Näiteks Euronics müüs 20 aastat tagasi toona suureks televiisoriks peetud 29-tollise lameekraaniga telerit kampaaniahinnaga 9995 krooni ehk 639 eurot.
Just 2004 tulid turule ka täislamedad telerid – toona ikka ülisuur 42-tolline plasmateler oli müügil soodushinnaga 39 999 krooni ehk 2556 eurot. Mäluvärskenduseks – keskmine brutopalk oli siis 7100 krooni ehk 450 eurot.
Täna 29-tollise, ning naljalt isegi 42-tollise ekraanidiagonaaliga, telereid väga ei leiagi, poodides ja kodudes annavad juba tooni 55'' ja suuremadki aparaadid. Igati ausa odavama otsa 55-tollise teleri saab praegu poest kätte 500 euroga. Keskmisele palgale tasandades ja makse mitte arvestades pidi inimene 2003. aastal uue teleka soetamiseks 31 päeva tööd rügama, samas kui täna saab uue teleri kätte viis korda kiiremini ehk kuue päevaga.
Tehnika areng on käinud meeletu kiirusega ja tollal oli tehnika täna vaadates üldse üle mõistuse kallis. Näiteks sülearvuti Fujitsu Siemens K7600 eest tuli välja käia 15 990 krooni ehk üle 1020 euro. Praegu saab pea paarkümmend korda võimsama masina üle 2,5 korra odavamalt, sest HP 250 eest tuleb välja käia 380 eurot.
Internetiühenduse muutused on lausa peadpööritavad. 20 aasta eest pakuti “superkiiret” 1 Mb/s kaabliühendust 149 krooni (9,52€) eest kuus. Kusjuures valikus oli ka "mikropakett" kiirusega 70 kb/s ja hinnaga 49 krooni ehk 3,13 eurot. Et vähekenegi ette kujutada, mida pakutud mikrokiirus endast kujutab, siis keskmise 45-minutilise podcasti allalaadimiseks kulunuks selle kiirusega 1 tund ja 35 minutit!
Mina ja minu auto
"Ülemaks kui hõbevara, kallimaks kui kullakoormad, tuleb tarkus tunnistada", on mäletatavasti öelnud meie rahvuskangelane Kalevipoeg. Seda rahvuslikku aadet kinnitavad jätkuvalt ka arvulised näitajad, võtame või iga-aastaselt rahvustunnet tõstvad PISA-testide tulemused. Ent kui Friedrich Kreutzwald oleks elanud tänases päevas, tekib ühiskondlikku debatti ja sellekohaseid meeleavaldusi vaadates küsimus, kas lauluisa ikka oleks selleks rahvust ühendavaks jooneks valinud tarkuse või hoopis – auto. Aga isegi meie rahva kullavara kallale minemata on auto sellegipoolest eestlaste seas au sees.
Uuem ja (naabrist) parem peab olema, seda muudkui tõusvas joones. Eesti Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu andmetel müüdi 2003. aastal Eestis kokku 15 775 uut sõiduautot ja mullu 22 820 ehk ligi poole võrra rohkem.
Kahe aastakümne taguse ühe hinnatuima keskklassi mudeli, Aasta Auto tiitliga pärjatud Mazda 6 hinnad algasid toona 265 000 kroonist ehk pisut enam kui 16 900 eurost. See summa vastas 3 aasta ja 1 kuu keskmisele palgale.
Täna annavad menukaimates mudelites tooni küll teised automargid, kuid võrdluse mõttes – Mazda 6 lubab müüja alates 29 990 eurost. Praegust keskmist palka arvestades saaks baashinna kokku aasta ja viie kuuga.
Lausa tektooniline nihe on aga toimunud selles, milliseid autosid eestlased ostavad. Kahe kümnendi eest oli kaks kolmandikku meie uutest autodest väikeautod, väikesed keskautod ja keskautod. Täna on eelnimetatuid vaid napilt kolmandik, lõviosa – 58% – moodustavad maasturid.
Elukvaliteet
Heaolu kasvu ei näita mitte ainult see, kui palju on meil raha, kui suured on televiisorid ja kui kallid autod. Vähem käegakatsutavam, kuid ühiskonna seisukohalt ehk olulisemgi on meie rahva tervis – mida tervem rahvas, seda edukam on ta ühiskondlikku rikkust ja heaolu luues.
Erinevate õnnetusjuhtumite tagajärjel hukkunud inimeste arv on langenud pea poole võrra, inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv on kukkunud veerandi jagu. Oluliselt on kasvanud meie välisõhu kvaliteet – saastet näitavate peenosakeste osakaal õhus on kukkunud 2003. aasta 18 tuhandelt tonnilt mullu 9 tuhande tonnini.
Me saame tarbida puhast joogivett ning meie reovesi ei jõua enam varasemas määras loodusesse. Viimase 20 aastaga on Keskkonnainvesteeringute Keskuse andmetel ELi toetuste abiga toodud puhas joogivesi 445 684 inimeseni ja reovee puhastusteenuse on saanud 459 923 inimest. Veetorustikke on kas ehitatud või rekonstrueeritud kokku 1939 kilomeetri ning kanalisatsioonitorustikku 1870 kilomeetri jagu. Puhas, kõikidele normidele vastav joogivesi on Eestis kättesaadav 98,3 protsendile ühisveevärgiga ühinenud kodudele.
Kindlasti on need ja mitmed teised selle valdkonna arengud aidanud kaasa sellele, et Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga on kasvanud ligi kuue aasta võrra, ulatudes 2022. aastal 78,1 aastani.
On rõõm ühtlasi tõdeda, et oleme viimase 20 aastaga näinud paremat ja tervemat elu edendavaid arenguid – uute terviseradade ja -keskuste lisandumist, meil on liikuma innustavad spordisangarid ja eeskujud ning tuhandete osalejatega jooksud, rattarallid, suusamaratonid.
Kindlasti on oluline ka sisemine heaolu ja selle saavutamise hind. Siingi saab võrrelda erinevaid näitajaid, ent keskpõrandale kokku tulles sobib hästi võrdluseks tuua rahvarohke suvekontsert. 2004. aasta juuni alguses kogunesid tuhanded eestlased Tallinna lauluväljakule Vanilla Ninja kontserdile, kus pilet maksis 190 krooni ehk 12,14 eurot. Tänasel päeval on võimalik pilet näiteks 2 Quick Starti ja Terminaatori kontserdile Tartu lauluväljakul saada pelgalt 10,5€ eest, ent on ka kodumaiste artistide kontserte ca 40-eurose piletihinnaga.
Ent päris plekitu selles vallas kõik siiski pole. Heaolu kasvuga kaasneb mugavuse kasv ning nii ei näe me mitte ainult autoeelistuste kaldumist väike- ja keskklassi sõidukitelt maasturite suunas. Suuremate autode lisandumisega on teatavas korrelatsioonis ka rõivamüük ning kauplejad on olnud tunnistajateks pikemate püksirihmade ja laiemate seelikute müügile – ülemäärase kehakaaluga inimeste osatähtsus kogu elanikkonnas on kasvanud 43 protsendi pealt 53 protsendile.
Viimase tähelepaneku osas tahaks järgmise kahe aastakümne puhul näha pigem vastupidist trendi. Sest mida kauem me elame, seda kauem me tahame elada tervena ning siin tuleks suunda muuta. Kuid pea kõige muu osas ootaks küll sama tempokat arengut kui eelneva 20 aastaga. Mida ei ole ju üldsegi mitte vähe!
