Madissoni sõnul on mitmeid põhjuseid, miks teise samba maksete määra suurendada.
OECD uuringu järgi hakkavad eestlased pensioniikka jõudes saama pensionit kõigest 34,4 protsenti oma senisest töötasust. Selle teadmise pealt saab juba igaüks mõelda, kas kolmandik praegusest palgast on mugava ja muretu pensionipõlve jaoks piisav – enamasti see nii ei ole,
nentis ta.
Lisaks tuleviku kindlustamisele räägib omaosaluse tõstmise kasuks ka maksuefektiivsus.
Kuigi pealtnäha võiks sama hästi suurendada ka regulaarset sissemakset kolmandasse sambasse, on kahe pensionisamba vahel siiski oluline erinevus. Teise samba puhul jõuab kogu investeeritav summa brutopalgast otse ja kohe pensionifondi ning hakkab seal tulu teenima, kuid kolmanda samba puhul hoitakse algselt tulumaks kinni ning kuna tulumaksutagastust saab taotleda vaid korra aastas, saab selle summa investeerida alles hiljem.
"Kolmas sammas on ja jääb alati täiendavaks pensionisambaks ehk kelle sissetulek vähegi võimaldab, võiks kindlasti nii teise kui ka kolmanda samba makse suurendamise peale mõelda, kuid alustada võiks teisest sambast," lisas fondijuht.
Kui otsus omaosalust tõsta on tehtud, tuleb otsustada, kas valida 4 või 6 protsenti. Madissoni sõnul on see samm igaühe puhul individuaalne ning abiks saavad olla näiteks erinevad kalkulaatorid, mis aitavad valitud maksemäärast paremini aru saada. Kindlasti tasub analüüsida, kuidas mõjutab osaluse tõstmine inimese igakuist eelarvet ehk kui 6 protsendini tõstmiseks võimalused puuduvad, siis võiks mõelda, et äkki õnnestub osalust tõsta vähemalt 4 protsendini.
Ta lisas, et osamakse suuruse muudatus ei ole pöördumatu. "Maksumäära saab muuta üks kord aastas ehk kui personaalne eelarve peaks muutuma pingeliseks, saab alati madalama määra juurde tagasi minna," märkis ta. Maksumäära muutmist soovitab fondijuht ette võtta ka inimestel, kellel on sissetulekutes olnud pikem mõõn ning kes nüüd saaksid pensioni kogumisel oma eesmärkidele nii-öelda järele jõuda.
Kuigi maksemäära muudatuse avalduste tegemine alles algas, on seda võimalust kasutanud juba enam kui 26 000 inimest, mis on Madissoni sõnul suurepärane tulemus. Suurem osa inimestest on uueks osamakseks valinud maksimaalse osalusmäära ehk 6 protsenti ning tema sõnul näitab see, et nii teist sammast puudutavad teadmised kui ka turvatunne on aastatega paranenud ning inimesed mõtlevad oma tuleviku peale aina rohkem.
