Kinnisvara ostuprotsessis on tavapärane nii ostja kui müüja soov kindlustada paberil kavatsus tehing sõlmida, nimetades seda paberit broneerimislepinguks. Müüja soovib üldjuhul saada broneerimistasu, mis hiljem müügilepingu sõlmimisel arvestatakse ostuhinna hulka. Kui müügitehing toimub, siis broneerimislepingust probleeme üldjuhul ei teki. Kui müügitehing jääb aga ära, osutub broneerimisleping ja broneerimistasu suureks tüliõunaks.

Eestis ei ole päris mitu aastat toimunud suuremahulist börsiettevõtte omandamist. Kui Järvevana välja jätta (2014), on viimased näited pärit eelmisest aastakümnest – Norma (2010), Eesti Telekom (2009), Saku Õlletehas (2008) jne. Samuti arvestades OEG tähendust börsile ja väikeaktsionäridele (OEG-l on üle 5 000 väikeaktsionäri), on loomulik, et uudis OEG ülevõtmispakkumise kavatsusest on tekitanud elavat vastukaja.

Möödunud aasta detsembris jõudis lõpule AS-i Tallinna Vesi ja konkurentsiameti vaidlus selle üle, millisest metoodikast AS-i Tallinna Vesi vee hinna määramisel tuleb lähtuda. Kohus andis õiguse valdavalt konkurentsiameti metoodikale ja jättis seadustamata AS-i Tallinna Vesi erastamisel ette nähtud metoodika. Sellest tulenevalt võib asuda seisukohale, et vaidluse algusest peale kehtinud vee hind on olnud kooskõlastamata ega vasta seaduslikule metoodikale. Kes teeks kindlaks, mis hind on olnud ja saab olema õige?

Internet annab varasemaga võrreldes kujutlematuid võimalusi. Interneti poolt pakutav anonüümsus on kindlasti väärtus – seda nii tagakiusatud ajakirjanikele sõnavabadust piiravates riikides või ka töötajale, kes muidu ei julge kuhugi pöörduda seoses rikkumistega, mis tööandja on salamisi toime pannud. Samal ajal võimaldab internet anonüümsust ka isikutele, kes võivad seda kuritarvitada. Nii on ka vaidluses, mille osas Eesti kohus küsis eelotsust Euroopa Liidu Kohtult. Eesti kohus küsib sisuliselt selle kohta, kui kaugele võib võltskaupa müüvate veebilehtede toimimisele kaasaaitaja minna väitega, et tema pakub võltskauba müüjatele vaid tehnilist tuge.

Vaatamata tehnika arengule ning pidevalt vähenevale inimeste arvule, on töötajatel põllumajanduses endiselt väga oluline roll. Töö sesoonsus ja kohustus tagada ohutud töötingimused panevad põllumajandustootjast tööandja suure surve alla. Peale selle võib füüsilise töö suur osakaal ning loomade ja tehnika ettearvamatus  põhjustada tööõnnetusi või kutsehaigusi. Järgnevalt anname oma põllumajandussektori kogemustele tuginedes mõned tööõiguslikud soovitused, millele põllumajandustootja peaks tähelepanu pöörama.