Eestis tegutseb üks reguleeritud väärtpaberiturg. Euroopas on reguleeritud turge rohkem kui liikmesriike kokku. Turgude jätkuva integreerumisega on viimasel kümnendil ülevõtmispakkumiste arv hüppeliselt kasvanud. Investeerides nii koduse kui ka välismaa börsi ettevõttesse, on aktsionäril hea teada, kuidas on tema õigused ülevõtmispakkumise korral kaitstud ning kuidas tema toimuvat mõjutada saab. Eestis tuleb vastuste saamiseks pöörata pilk väärtpaberituru seadusesse.

Kui teine lepingupool jätab oma rahalised kohustused täitmata ning esinevad kahtlused võlgniku maksevõimes, leiavad võlausaldajad end valiku ees, kas esitada kohtule võlgniku vastu hagiavaldus või pankrotiavaldus. Tundub ju põhjendamatu pöörduda hagiga kohtusse olukorras, kus võlgnikul ei ole niikuinii piisavalt vara, mille arvel oma kohustusi võlausaldaja ees täita ning ees terendab võlgniku pankrot.

On aasta 2017. Kaks aastat tagasi kirjutasin blogiartikli “Ehitusvaidluste lahendamise ABC“, kus käsitlesin ühte 2010.a alanud ehitusvaidlust ja selles tehtud Riigikohtu otsust. Viidatud otsus tühistas varasema ning andis alama astme kohtule juhised, kuidas asi õigesti otsustada. Tänaseks on vaidlus korduvalt pendeldanud erinevate kohtuastmete vahel ning seda on lahendanud kokku kuus erinevat kohtukoosseisu, kelle seisukohad ehitaja vastutuse osas on kohati täiesti vastupidised. Jõustunud kohtulahendit selles asjas tänase seisuga veel ei ole.

Meie isikuandmete kaitse üldmääruse teemalise TOP10 blogisarja seitsmes osa kirjeldab määrusest ettevõtjale tulenevat kohustust luua ettevõttes andmekaitseametniku tööpost.