• Ettevõtete võime oma tegevust ja investeeringuid omavahenditest rahastada on kasvanud
  • Ligipääs ettevõttevälisele rahastamisele on endiselt hea
  • Tänu sissetulekute kasvule suudab rohkem inimesi säästa ja laenu võtta
  • Intressid püsivad laenuvõtja jaoks soodsad
  • Eestis tegutsevate pankade laenupakkumise võime on hea
Kiirhinnangu1 põhjal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto 2017. aasta detsembris 43 miljoni euroga plussis. Kokku oli kaupade ja teenuste konto ülejääk 64 miljonit eurot ehk 20 miljoni euro võrra suurem kui aasta tagasi. Nii kaubaeksport kui ka -import kasvas 4%. Kaubaimpordi suurema mahu tõttu suurenes kaupade konto puudujääk 2016. aasta detsembriga võrreldes 6 miljoni euro võrra ja oli 112 miljonit eurot. Teenuste konto ülejääk suurenes aastaga 26 miljoni euro võrra ja ulatus 176 miljoni euroni. Teenuste eksport kasvas 7% ja import 3%. Investeerimistulude ja jooksevülekannete ehk esmase ja teisese tulu netoväljavool kokku suurenes aastaga 4 miljoni euro võrra ja oli 21 miljonit eurot.
Neljapäev, 08 Veebruar 2018 11:25

Eesti elanikud reisivad üha rohkem
(Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid) - Neljapäev, 08 Veebruar 2018 11:25

  • Välismaale reisinud Eesti elanikud kulutasid 2017. aastal seal hinnanguliselt 800 miljonit eurot ehk 50 miljonit eurot rohkem kui aasta varem
  • Eestist reisitakse traditsioonilistesse puhkusepaikadesse üha enam
  • Välisturistid kulutasid möödunud aastal Eestis hinnangute järgi ligi 1,2 miljardit eurot ehk 3% rohkem kui 2016. aastal
  • Alates 2008. aastast on Aasia riikidest Eestisse reisinud turistide arv viiekordistunud
  • Soomest saabuvate turistide arv on aastaga kahanenud
  • Nafta maailmaturuhind jätkas jaanuaris tõusu ning energia kallines Eestis aastaga 5,9%
  • Toiduainete hinna aastakasv ulatus jaanuaris 7%ni, mis muu hulgas peegeldab varasemate aktsiisitõusude mõju
  • Alusinflatsioon on olnud vaoshoitud — teenuste ja tööstuskaupade hinnad tõusid eelmise aasta jaanuariga võrreldes 1%
  • Euroopa Liidu toetused mõjutavad lühiajaliselt tellimuste hulka.
  • Eestis on toetuste osakaal SKP-s teiste riikidega võrreldes suur, mistõttu on neil ka tugevam mõju majanduskasvule.
  • Kui EL-i toetuste osakaal Eesti majanduses suureneb ühe protsendi võrra, kiirendab see samal aastal majanduskasvu ligi 0,5 protsendipunkti võrra.
  • Toetuste mõju  majandusele pole ainult positiivne, sest rahastatavad projektid tõrjuvad välja muid tellimusi ning osa rahast väljub impordi kaudu riigi majandusest.
  • Lähiaastatel suurendavad välistoetused Eesti majanduskasvu ja võimendavad seeläbi majandustsüklit.