Statistikaamet on riigiasutus Rahandusministeeriumi haldusalas. Pakume statistilist infot Eesti keskkonna, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta.
Statistika tegemiseks korraldame statistikatöid, mille käigus kogume andmeid riiklikest registritest, asutustelt, ettevõtetelt ja eraisikutelt. Riiklik statistika on kooskõlas rahvusvaheliste klassifikaatorite ja meetoditega ning vastab erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, tasuvuse, konfidentsiaalsuse ja läbipaistvuse põhimõttele. Statistika tegemisel lähtub Statistikaamet riikliku statistika seadusest.

Euroopa Liidus on 20–29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme tööturule sisenemine ja töötus, eriti madalama haridustaseme puhul. Eesti madalama haridusega noorte tööturupositsioon pole kuigi hea, aga olukord on Euroopa Liidu keskmisest parem.

Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud EL keskmisest kiirem. Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev.

Kultuuri- ja spordisündmuste külastamine näitab elanike vaba aja sisustamise trende, kuid sellega käib vaieldamatult kaasas ka majanduslik külg. Statistikaameti 2013. aasta andmetel kulutab kultuuri- või spordisündmuse külastaja külastuse jooksul keskmiselt 14 eurot.

Statistikaameti vastvalminud kogumik „Säästva arengu näitajad“ annab ülevaate Eesti säästva arengu strateegia rakendamisest ja sihtmärkide poole liikumisest viimase kümnendi jooksul.

Teisipäev, 31 Märts 2015 09:26

Veebruaris jaemüügi kasv kiirenes
Statistikaamet (Loe ka teisi selle spetsialisti artikleid) - Teisipäev, 31 Märts 2015 09:26

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2015. aasta veebruaris eelmise aasta veebruariga võrreldes püsivhindades 8%, teatab Statistikaamet. Kui jaanuaris kasvas jaemüük aastases võrdluses 5%, siis veebruaris jaemüügi kasv kiirenes.