Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil langes tööstusettevõtete kindlustunne detsembris 2 punkti võrra -1 punktile, aasta varem oli see detsembris -7 punkti.

Eesti saavutas suuremal või vähemal määral kõik eesistumiseks seatud eesmärgid maksu- ja finantspoliitika valdkonnas. Järgnevalt esitame rahandusministeeriumi ülevaate kümnest suuremast teemast, mis õnnestus kokkuleppeni juhtida.

Uuel aastal jõustub üle 350 õigusakti, mille seas on ettevõtjate jaoks kõige olulisemad erinevad maksumuudatused. 1. jaanuarist 2018 muudetakse näiteks firmaautode maksustamise reegleid, teatud spordikulud vabastatakse erisoodustusmaksust, tõstetakse kütuseaktsiise ning veoautodele kehtestatakse teekasutustasu. Aasta esimeses pooles palju kõneainet pakkunud pakendimaks, magusamaks ning panditulumaks jäävad kaubanduskoja survel vähemalt uue aasta alguses tulemata.

Kõikidest reisikindlustuse ostnud inimestest peab vaid 37% oluliseks ka oma kaasavõetud esemete kindlustamist, selgub ERGO kindlustusseltsi statistikast. Aastas hüvitab ERGO pagasiga seotud kahjusid Eestis umbes 70
000 euro ulatuses.

Riigikontrolli hinnangul võib pensionikindlustuse seaduse muutmine tuua kaasa riski maksude laekumise osas, kuna väheneb motivatsioon oma tulusid võimalikult suurena deklaleerida.

Maksu- ja tolliamet ootab jaanuaris 2018 huvilisi tasuta koolitusele:

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon (ERJK) pöördus   riigikogu põhiseaduskomisjoni poole ettepanekuga algatada menetlus seaduste muutmiseks, mis annaks õigusselguse, milliste kuritegude puhul ja kuidas saaks erakondi sundlõpetada.

• 90-ndate jõuka keskklassi elatustase sarnaneb 2016. aasta vaesuspiiriga
• Eesti elatustase on praegu jõudmas tasemele, kus oli Soome 90-ndate keskel
• Aastat kokku võttes tuleks kindlasti mõelda neile, kel on raskem, aga seejuures ei tohiks unustada, et Eestis on elu viimase 25 aastaga muutunud märksa paremaks

Viimase 25 aastaga on Eesti elatustase märkimisväärselt paranenud. Nädala alguses oli palju juttu suhtelises vaesuses elavatest inimestest, kelle sissetulek jääb alla 60% mediaansissetulekust. 2016. aastal võimaldas Eesti suhtelise vaesuse piir elustiili, mida 90-ndate algul sai endale lubada vaid jõukam 10% ühiskonnast. See näitab, et majanduse arenedes on arusaam vaesusest ja rikkusest väga palju muutunud.

90-ndate edukate elatustase oli sarnane 2016. aasta suhtelise vaesuse piiriga

Võrrelgem numbreid. Keskmine kuupalk, mis vastab üldjoontes tänase brutopalga definitsioonile, oli 1992. aastal veidi üle 30 euro. Neid inimesi, kelle igakuine nominaalne sissetulek ületas taset, mida praegu nähakse suhtelise vaesuspiirina, oli alla ühe protsendi. Ent ka hinnatase oli tollal ligi 10 korda madalam kui praegu. Laias laastus sai tollase keskmise palga eest osta endale enam-vähem sama palju kaupu ja teenuseid kui täna 300 euro eest. Neid inimesi, kes said lubada enesele reaalselt enam kui 2016. aasta suhtelise vaesuse piir, võis olla ligikaudu kümnendik kogu ühiskonnast.

Näitena elu paremaks muutumisest võrreldakse sageli ka Eestit ja Soomet. Eesti elatustase on lähenemas tasemele, kus Soome oli üheksakümnendate aastate keskel. Aga kui rikka riigina Soome siis tundus!

Eestis elab ligikaudu viiendik inimestest suhtelises vaesuses. Toimetuleku näitajana on suhtelist vaesust palju kritiseeritud ja leitud, et see mõõdab pigem ebavõrdsust. Päris kõrvale seda näitajat siiski jätta ei saa, sest ka ebavõrdsus mõjutab inimeste subjektiivset heaolu.

Aasta lõpus saavutatule tagasi vaadates ja kokkuvõtteid tehes võiksimegi näha ka suurt pilti, keskendumata vaid statistikanumbritele. Tahtmata kuidagi vaesust ja ebavõrdsust alatähtsustada, näeme statistikat taustsüsteemi pannes ometi, et Eesti elu on väga palju arenenud ja hinnang vaesusele tuleb üha enam sellest, et meie arusaam vaesusest on muutunud.

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) hinnangul ei peaks töövaidluskomisjoni juhataja nõuetele vastavuse hindamiskomisjoni kuuluma tööinspektsiooni esindaja, kuna tegu on sisuliselt kolleegidega.

Sotsiaalministeeriumi poole pöördunud SOS Lasteküla esindav advokaadibüroo märgib, et perevanemate töölepinguliselt suhtelt perevanema lepingule üleminek kahjustab perevanemate sotsiaalseid tagatisi.