Teises kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv investeeringute ja välisnõudluse toel 5,7 protsendini. Tööpäevade arvuga korrigeeritud kasvuks kujunes 5,2 protsenti. Vaatamata palgatulu kasvu kiirenemisele ja kasumite kasvu aeglustumisele, majanduse sisemine tasakaal paranes. Välistasakaalu osas ületas kaupade ja teenuste eksport importi sarnaselt kui eelmisel aastal, mis viitab endiselt ettevaatlikkusele tarbimis- ja investeerimiskulutuste tegemisel sissetulekutega võrreldes.

Eesti saab Euroopa Liidu (EL) Ühtekuuluvuspoliitika fondidest perioodil 2014-2020 prognoositust kiirema majanduskasvu tõttu 1 protsendi ehk 35,4 miljoni euro võrra vähem eurorahasid; Eesti struktuurifondidest saadav varasem kogusumma oli 4,42 miljardit eurot.

Teise kvartali 5,7-protsendine sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasv ületas Swedbanki ootusi; panga hinnangul on majanduskasvu taga aina enam suurenenud investeeringud.

Majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni hinnangul annab teise kvartali 5,7-protsendiline majanduskasv põhjuse optimismiks ja tema hinnangul tagavad riiklikud investeeringud kasvu jätkumise.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul pole Euroopa Liidu (EL) majandus veel viimasest kriisist lõplikult taastunud, mistõttu võib majanduskasv ka edaspidi püsida seni prognoositust suurem.

Kommenteerib rahandusminister Toomas Tõniste:

Valitsus kiitis täna heaks haldusmenetluse jt seaduste muutmise eelnõu, mis lihtsustab inimeste suhtlust haldusorganitega, vähendab haldusorganite töökoormust, suurendab õigusselgust ja võimaldab kokku hoida riigi raha.

Statistikaameti andmetel suurenes Eesti SKP tänavu II kvartalis 5,7%, mis oli kiireim kvartaalne kasv alates 2011. aastast. Samuti on tegu kiireima kasvuga Balti ja Põhjamaades – ülejäänud Euroopas kasvas majandus
teises kvartalis esialgsetel andmetel 2,3 protsenti.

Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel laekus kohalikele omavalitsustele (KOV) juulis tulumaksu 90,9 miljonit eurot, mida on 7,1 protsenti enam kui mullu samal kuul.

Me ootasime teises kvartalis tugeva majanduskasvu jätkumist, kuid aastases võrdluses 5,7% ületas veidi meie ootusi. Tegemist on viimase kuue aasta kiireima majanduskasvuga. Käesoleva aasta esimesel poolel on majanduse maht kasvanud juba 5,2%. Kuna hinnakasv on samuti kiirenenud, on SKP nominaalkasv veelgi kiirem – teises kvartalis aastases võrdluses 10,2% (esimesel poolaastal 9,3%).

Statistikaameti revideeritud arvestuste järgi oli ka möödunud aasta majanduskasv varem avaldatust tublisti kiirem (2,1%, varem oli avaldatud 1,6%). Kiiremaks parandati tegelikult kõigi nelja viimase aasta majanduskasvud. Seega ei maksa ka käesoleva aasta majanduskasvu numbreid koma täpsusega lõplikena võtta.

Tootlikkuse kasv on tublisti paranenud

Kiire majanduskasv, samal ajal kui hõivatute ning töötatud tundide arv oluliselt ei muutunud, on kiirendanud tootlikkuse kasvu. Samal ajal on tööjõukulude kasv ettevõtete sektoris stabiliseerunud ning see on parandanud ettevõtete kasumeid (käesoleva aasta esimesel poolel kasvasid need aastases võrdluses 20%). See annab ettevõtetele rohkem võimalusi investeerida.

Ettevõtete ja valitsemissektori investeeringute kasv on tugev

Koguinvesteeringud suurenesidki teises kvartalis 18%, ettevõtete sektoris aga 21% ja valitsemissektoris isegi 47%. Valitsemissektori investeeringud suurenesid peamiselt hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse, mis seletab ka riigitellimusel tehtavate ehitustööde jõulist kasvu. Ehitussektor andiski teises kvartalis suurima panuse majanduskasvu. Kuna riik oli teise kvartali lõpuks teinud Eestile eraldatud EL-i struktuurivahenditest väljamakseid vaid 12%, kuid heakskiidetud projektide rahaline maht oli juba veidi üle poole kogu saadaolevast summast, siis võib eeldada, et lähiajal hakkavad EL-i rahad veelgi suuremat mõju valitsemissektori investeeringutele andma. Eesti tööstusettevõtete kindlustunne on tõusnud viimase kuue aasta kõrgeimale tasemele, rakendatud tootmisvahendite määr on koos nõudluse ja tootmismahtude kasvuga tõusnud juba üle pikaajalise keskmise, mistõttu võib prognoosida ka ettevõtetesektori investeerimisaktiivsuse jätkumist. Samuti on investeeringutele toeks madalad intressimäärad (Euroopa Keskpank hakkab oma baasintresse tõstma tõenäoliselt alles ülejärgmisel aastal).

Ekspordikasvu aeglustumise taga peamiselt mobiilsideseadmed

Kuigi välisnõudlus on jätkuvalt tugev ning pakub Eesti ettevõtetele rohkem ekspordivõimalusi, aeglustus ekspordikasv teises kvartalis ning kaupade ekspordimaht isegi vähenes. Selle peamine põhjus oli mobiilsideseadmete väljaveo langus. Kaupade ekspordimahu vähenemine pidurdas ka meie peamise eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu teises kvartalis. Mobiilsideseadmete eksporditellimused on languses olnud juba 10 kuud järjest (teises kvartalis see langus isegi süvenes), mistõttu võib eeldada, et ka lähiajal nende väljaveo langus jätkub, mis avaldab negatiivset mõju kogu kaupade ekspordile (mobiilisideseadmed moodustavad kümnendiku kogu kaupade ekspordist). Kui jätta kõrvale mobiilsideseadmed, on Eesti ettevõtete eksporditellimused aga kasvamas ning ettevõtted on lähikuudel ekspordi paranemise suhtes muutunud üha optimistlikumaks.

Eratarbimise kasv on ootuspäraselt aeglustunud

Teises kvartalis suurenes see 2% ning selle aasta esimesel poolel on eratarbimine kasvanud vaid 1,5% (kõige tugevama mõjuga on alkohoolsete jookide ja tubakatoodete tarbimise vähenemine – see on kestnud juba pikemat aega). Vaatamata tarbijate tugevale kindlustundele, tarbimise kasv meie hinnangul sel aastal aeglustub. Selle põhjuseks on inflatsiooniga kohandatud palgakasvu aeglustumine. Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu tõuseb aga järgmisel aastal suure osa palgasaajate kasutatav tulu taas ning see peaks eratarbimise kasvu taas kiirendama.

Eesti majanduskasvu väljavaade on hea

Tugev välisnõudlus jääb ka lähiajal meie majanduskasvu toetama. Euroala kui meie suurima kaubanduspartneri (piirkonnana) majandus on praegu veel kasvufaasis. Parem ekspordi väljavaade põhjustab ettevõtete investeeringute suurendamist. Samuti annavad oma panuse majanduskasvu valitsemissektori investeeringud, mis aitavad kaasa eelkõige ehitustööde ja sellega seotud tegevusalade kasvule. Kui varem panustas majanduskasvu peamiselt eksport koos eratarbimisega, siis nüüd on tarbimise asemele tulnud investeeringud, mis on majanduse tasakaalustatuse ja väljavaate seisukohast positiivne. Praegust välisnõudluse väljavaadet ning meie majandussektorite tugevat kindlustunnet arvestades peaks tugev majanduskasv püsima veel vähemalt lähiajal.

Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist