Majandus ja äri
Teisipäev, 12 September 2017 17:09

Pangad: riik peaks hakkama reserve koguma

Eesti pankade analüütikute hinnangul on kiirenenud majanduskasvu tõttu kätte jõudnud aeg riigieelarve defitsiidi vältimiseks ja riiklike reservide kogumiseks ning riik ei peaks tegema lühiajaliselt majanduskasvu kiirendavaid investeeringuid.
Eesti pankade analüütikute hinnangul Euroopa Keskpank (ECB) lähiajal oma rahapoliitikat oluliselt ei muuda, poliitika muutmine aga vähendaks Eestis hinnatõusu.
Teisipäev, 12 September 2017 16:13

Raha müüja kontole jõuab kiiremini

Jaekaubanduses on nädalavahetus elav aeg, aga reedel õhtul, laupäeval või pühapäeval tehtud kaardimakse raha saab kaupmees enamiku pankade puhul kätte alles esmaspäeval. Sellele olukorrale tuleb lõpp ja raha hakkab müüja kontole jõudma kiiremini siis, kui pankadevahelised maksed toimuvad reaalajas, nii nagu juba ammu toimuvad Eestis pangasisesed maksed.
Teisipäev, 12 September 2017 12:19

Noorte suvel töötamine

Ootuspäraselt on töötavaid noori kõige vähem talvel ja aktiivseim töötamisperiood on suvel. Statistikaameti andmetel töötas 2016. aastal III kvartalis (juuli, august, september) 15–24-aastastest 41%, mis oli noorte puhul viimase 15 aasta kõrgeim tööhõive määr.
Teisipäev, 12 September 2017 11:50

ECB ei näe tugevas euros pikemas plaanis probleemi

Euroopa Keskpanga (ECB) hinnangul kaalub selle toetus euroala majandusele pikemas perspektiivis üles tugevast eurost põhjustatud aeglase inflatsiooni, ütles keskpanga juhatuse liige Benoît Cœuré.
Rehvide kogumise ja taaskäitlemisega tegeleva tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ Rehviringlus juhatuse liikme Aarne Solvaki hinangul toob 2018. aasta 1. juuliks jõustuma planeeritav jäätmeseadus kaasa rehvide hinnatõusu ja kohtuvaidlused.
  • Klientide varade maht: 1,1 mld eurot (IV kv 2016) / 0,9 mld eurot (I kv 2017)
  • Investeerimisühingute varade maht: 47 mln eurot (IV kv) / 49 mln eurot (I kv)
  • Likviidsuskattekordaja: 268% (IV kv) / 149% (I kv)
  • Kasum/kahjum: 3,7 mln eurot (IV kv) / 1,2 mln eurot (I kv)
  • Neto teenustasutulud: 7,6 mln eurot (IV kv) / 5,0 mln eurot (I kv)
  • Omakapitali tootlikkus (aasta baasil): 6,9% (IV kv) / 11,7% (I kv)
  • Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv: 36,7% (IV kv) / 32,04% (I kv)

Eesti reguleeritud finantsturul tegutseb kolm investeerimisühingut. Finantsinspektsioon menetleb ühte investeerimisühingu tegevusloa taotlust.

Eestis tegutsevad investeerimisühingud tegelevad väärtpaberivahenduse ja tuletisinstrumentide müügiga. Klientide varade maht, mida siinsed investeerimisühingud haldavad, vähenes 2017. aasta esimese kvartaliga
märkimisväärselt – 19% – ja langes 0,9 miljardi euroni. Kuna investeerimisühingud tegutsevad enamasti piiriüleselt, siis kuulusid enam kui 99% klientide varadest mitteresidendist klientidele.

Investeerimisühingute endi varade maht suurenes esimese kvartaliga 3%, 49 miljoni euroni. Investeerimisühingute varad koosnevad peamiselt likviidsetest vahenditest (47%) ja laenudest klientidele (44%). Kvartali jooksul suurenesid laenud klientidele likviidsete vahendite arvelt.

Investeerimisühingud väljastavad klientidele laene väärtpaberite tagatisel. Laenamine klientidele väärtpaberite tagatisel on reeglina abitegevusvaldkonnaks väärtpaberivahenduse teenuste pakkumisel. Kuna tegemist on lühiajaliste laenudega, siis on nende maht kvartalite lõikes volatiilne ja sõltub eelkõige klientide kauplemisaktiivsusest.

Investeerimisühingud omandavad kauplemisportfelli tururiskipositsioone nii bilansiliste investeeringute kui ka bilansiväliste instrumentidega, nagu tuletisinstrumendid. Seetõttu ei ole positsioonide suurus bilansimahuga piiratud.

Suurimaid positsioone omandatakse välisvaluutaga seotud instrumentides. Avatud valuutapositsioonide summa suurenes kvartali jooksul 7% ja moodustas 164% investeerimisühingute omavahenditest. Lisaks oli investeerimisühingutel avatud positsioone aktsia- ja kaubariskiga seotud instrumentides kokku 50% omavahenditest.

Investeerimisühingute tururisk on kõrge ja selle võtmine mõjutab oluliselt investeerimisühingute kasumlikkust. Investeerimisühingud teenisid esimeses kvartalis 1,2 miljonit eurot kasumit, mida on võrreldes mulluse keskmise kvartalikasumiga neljandiku võrra vähem.

Investeerimisühingud teenisid võrreldes eelmise kvartaliga 35% vähem tulu, kuid siinkohal tuleb arvestada, et eelmise kvartali tulu oli erakordselt kõrge.

Vaatamata tulubaasi langusele, oli investeerimisühingute omakapitali tootlus esimeses kvartalis 11,7%, mida võib lugeda heaks kasumlikkuse tasemeks. Kasumlikkusele avaldas positiivset mõju erakorraliste kulude puudumine, nagu klientide nõuete allahindlus või kahjumid valuutariski võtmiselt.

Likviidsuskattekordaja nõuet täitsid esimeses kvartalis kõik investeerimisühingud, ehkki keskmine likviidsuse normatiivi täitmine kahanes 268%lt 149%ni seoses laenude andmisega klientidele.

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv langes esimeses kvartalis 36,7%-lt 32%-ni. Seda põhjusel, et riskipositsioonid suurenesid oluliselt kiiremini kui omavahendid.

Peamised arengusuunad ja riskid

  • Investeerimisühingute peamiseks ohuteguriks on suure tururiski võtmisele üles ehitatud ärimudelid. Suure võimenduse tõttu on isegi väike vapustus finantsturgudel võimeline suuri kahjumeid tekitama.
  • Lõviosa investeerimisühingute teenuste müügist toimub väljaspool Eestit ning teenuseid osutatakse enamjaolt mitteresidentidele. Ulatusliku piiriülese tegevusega kaasnevad aga märkimisväärsed operatsiooni-, vastavus- ja rahapesuriskid.
  • Investeerimisühingud on allutatud samasugustele keerukatele ja mahukatele regulatsioonidele nagu krediidiasutusedki, kuid arvestades investeerimisühingute väikest ressursibaasi ja madalat haldussuutlikkust, on viimaste vastavusriskid kõrgemad.

Finantsinspektsioon

Viljandis Sakala keskuses avab teisipäeval kell 10 uksed Viljandimaa töömess, millel osaleb 26 tööandjat nii Viljandi linnast kui maakonnast ning töökohti on pakkuda üle 130.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes