Maksud ja raamatupidamine

Ilmunud on veebiajakirja Raamatupidamisuudised Pluss 2017. aasta neljas number.

Maksu- ja tolliamet ning statistikaamet saatsid „Aruandlus 3.0“ projektiga seoses raamatupidamis- ja majandustarkvara arendajatele tutvumiseks andmekoosseisud ja juhised, mille rakendamisel saab majandustarkvara kasutav ettevõte oma palga ja tööjõu kohta käiva aruandluse automaatseks muuta, kirjutab maksu- ja tolliamet oma kodulehel.
Riigi Infosüsteemi Ameti eestvedamisel on välja töötatud tarkvara, mille abil saab turvariskiga ID-kaartide, elamisloa ja digi-ID elektroonilist osa uuendada alates novembrist, teatab amet oma kodulehel.
Riigikogu sotsiaalkomisjon kavatseb edasi minna ravimiseaduse rakendamisega, mille kohaselt ei tohi ravimite hulgimüüja olla osanikuks apteegi tegevusluba omavas äriühingus.
Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus 2018. aastal püsivhindades 3,3 protsenti ja jooksevhindades 6,9 protsenti; eelarvenõukogu soovitab koostada järgmise aasta riigieelarve väikese ülejäägiga.
  • Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim
  • Eesti väliskaubandus elavnes mullu: suurenesid nii eksport kui ka import
  • Eesti on EL-i liikmesriikidest üks väheseid, kes on välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm talle

Korrigeeritud andmetel oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk 2016. aastal taasiseseisvusaja suurim ja ulatus 0,4 miljardi euroni (ligi 2% SKP-st). Nii kaupade kui ka teenuste eksport ja import kasvasid märksa kiiremini kui euroalal tervikuna – kui euroala kaupade ja teenuste käibe kasv jäi alla 1%, siis Eestis ületas see 4%. Kuna kaupade eksport kasvas impordist kiiremini, kahanes kaupade konto puudujääk 0,8 miljardi euroni. Teenuste konto ülejääk vähenes aastaga veidi ja oli 1,6 miljardit eurot.

Eesti oli 2016. aastal muu maailma suhtes taas netolaenuandja: kapitali väljavool ületas sissevoolu 0,4 miljardi euroga. Kapital liikus välja peamiselt portfelliinvesteeringute kaudu: kõige enam investeeriti välismaistesse väärtpaberitesse ja fondiosakutesse.

Ühena vähestest Euroopa Liidu liikmesriikidest on Eesti välismaailmale vähem võlgu kui välismaailm Eestile: 2016. aasta lõpus oli välismaailm Eestile võlgu 21,5 miljardit eurot, Eesti aga välismaale võlgu 19 miljardit eurot. Seega ületasid Eesti välisvõlanõuded välisvõlakohustusi 2,5 miljardi euroga. Sarnases olukorras on veel vaid Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Belgia ja Saksamaa, ülejäänud EL-i liikmesriigid on välismaailmale ise rohkem võlgu, kui sinna panustanud.

Eesti Pank avaldab maksebilansi aastaraamatu igal sügisel möödunud aasta kohta. Maksebilansi aastaraamat sisaldab välissektori statistika kolme põhidokumendi – maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja koguvälisvõla – detailset analüüsi nii riikide kui ka tegevusalade võrdluses koos ülevaatlike tabelite ja joonistega. Aegread katavad kuni kümme aastat. Tänavune aastaraamat sisaldab kolmandat korda Eesti välissektori võrdlust teiste Euroopa Liidu riikidega.

Aastaraamat sisaldab põhjalikku maksebilansi statistika metoodika kirjeldust, kus seletatakse lahti maksebilansi, rahvusvahelise investeerimispositsiooni ja välisvõla mõisted ning statistika koostamise süsteem ja tavad Eestis. Lisaks on esitatud statistika koostamise õiguslikud alused ning andmete avaldamise ja korrigeerimise põhimõtted.

Maksebilansi aastaraamat ilmub juba seitsmeteistkümnendat korda.

Ingliskeelne maksebilansi aastaraamat avaldatakse Eesti Panga veebilehel 4. oktoobril 2017.

Valitsus kiitis 27. septembril toimunud istungil heaks 2018. aasta riigieelarve eelnõu, mis toetab valitsuse pikaajalisi eesmärke edendada majanduskasvu, toetada rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ja suurendada heaolu.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegi teisipäeval ettepaneku kehtestada Euroopa Liidus ühtne finantstehingute maks.
Enne ettevõttele laenu küsimist tuleks taotlejal väga täpselt selgeks mõtelda, milleks seda raha vaja on. Kindlasti tasub kaaluda ka muid võimalusi, mis aitaksid soovitud projekti teostada.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegi teisipäeval ettepaneku luua euroala riikidele ühine, riigieelarvetele ja Euroopa Liidule lisaks olev, eraldiseisev eelarve.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
right banner 2024 est konference
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255