Profiuudised|
Riigikogus arutati kõrgendatud pensionisamba makseid |
|
|
|
| 09.03.2010 | |
 Riik peab aastal 2014. pensioni teise samba kõrgendatud sissemaksete jaoks leidma 600-700 miljonit lisakrooni.Riigil kulub pensioni teise samba sissemaksetele 2014. aastal minimaalselt 3,6 miljardit krooni. Rahandusminister Jürgen Ligi rääkis esmaspäeval riigikogu kõnepuldis küsimustele vastates, et mullu tegi pensioni teise samba sissemaksete jätkamiseks avalduse 220.000 inimest. Riik peab nendele inimestele alates 2014. aastast vahepeal maksete peatamise tõttu maksma kõrgendatud omapoolset lisa kuus protsenti inimese brutosissetulekust. Kõrgendatud makseid teeb riik aastatel 2014-2017. Ligi sõnul on raske hinnata kui palju inimesi tahab 2013. aastal samuti suurema riigi maksega jätkata, tõstes enda makse osa kolmele protsendile. Riigi kõrgendatud makse nende isikute puhul võib ministri sõnul ulatuda 100-400 miljoni kroonini. Samas on nendel isikutel, kes 2009. aastal maksete jätkamise võimalust ei kasutanud, kõrgendatud riigipoolse makse saamise eelduseks, et sisemajanduse koguprodukti nominaalkasv peab aastatel 2012 ja 2013 olema vähemalt viis protsenti. Seda kasvu ministri sõnul praegused prognoosid paraku ei näita. Kui kasv jääb alla nimetatud taset, lükkub kompensatsioonimehhanism aasta võrra edasi. Kui ka aastaks 2015 ei ole viieprotsendine majanduskasv taastunud, siis kõrgendatud maksete tegemiseks avaldust esitada ei saagi. Riigipoolsed täiendavad eraldised teise sambasse finantseeritakse riigieelarvest. Ühest katteallikat vahendite leidmisel rahandusministeeriumi pressiesindaja sõnul ei ole, konkreetsed võimalused maksete tegemiseks kaalutakse läbi vastava aasta eelarveprotsessi raames. Riik otsustas pensioni teise samba sissemaksed peatada mullu riigieelarve kärbete raames. Maksete tegemise peatas riik mullu 1. juunist kuni selle aasta lõpuni. Alates 2011. aastast hakkab riiki teise sambasse sissemakseid jälle tegema, kuid esialgu tavapärasest poole väiksemas mahus - 2011. aastal maksab inimene ühe protsendi ja riik lisab selle kaks protsenti brutosissetulekust. Tavapärane skeem (kaks protsenti pensionikogujal pluss neli protsenti riigilt) taastub 2012. aastast.
BNS
|
