rup.ee

Õiguskantsler märkis, et tingimused, mis seaduse järgi lubavad kalendriaasta keskel tööstuskindlustusmakse määrasid tõsta, olid olemas ning 2009. aasta tööstuskindlustusmakse määrad sätestanud valitsuse määrus põhiseaduspärane.

EAKL tegi õiguskantslerile avalduse oktoobri keskel, kuna polnud rahul valitsuse määrusega, mis tõstis alates augustist töötuskindlustusmakse määra 2,8 protsendini töötaja palgast.

Töötukassa hinnangul oli see tõus valitsussektori üldise eelarvedefitsiidi parandamiseks ja mitte seetõttu, et tekkis vajadus töötukassa reservide kasutuselevõtuks. Viimane on põhjus, mille tõttu võib aasta keskel töötuskindlustusmakse määra tõsta.

Õiguskantsleri hinnangul pole alust kahtluse alla seada prognoose, mis näitasid töötukassa puudujääki. Maksemäärade tõstmatajätmine oleks toonud kaasa töötukassa kaheksakordse netovara vähenemise sel ja järgmisel aastal, mistõttu poleks reservkapitali kasutuselevõtt olnud välistatud, märkis Teder.

Kui aasta alguses oli töötuskindlustuse maksemäär töötajale 0,6 ja tööandjale 0,3 protsenti palgast, siis juunis kerkis see kolme protsendini, mis oli suurim lubatud määr.

Tööpuuduse kasvades vähenesid töötukassa rahalised vahendid, mistõttu otsustas valitsus defitsiidi vastu võitlemiseks esmalt tõsta maksemäära lagi 4,5 protsendini ning tõstis hiljem töötukassa nõukogu ettepanekul 1. augustist töötuskindlustusmakse määra 4,2 protsendile.

Praegu on maksemäär töövõtjale 2,8 ja tööandjale 1,4 protsenti ning vastavalt valitsuse otsusele jääb see nii ka 2010. aastaks.

BNS