Intellektuaalse omandi alllitsentsimine on õigussuhe, kus eristub kolme osapoolt: litsentsiandja, kellele kuulub intellektuaalne omand (IO); litsentsisaaja, kes alllitsentsilepingus muutub alllitsentsiandjaks ning alllitsentsisaaja. Alllitsentsimine on muutumas tavapäraseks praktikaks ning selle osatähtsus kasvab sedamööda, mida teadmiste- ja innovatsioonipõhisem on ühiskond. Samal põhjusel muutub alllitsentsimise õiguslik määratlus keerukamaks ning riigiti erinevaks.
Mõned tähelepanekud, millele keskenduda piiriülese põhi-litsentsilepingu
koostamisel
(s.o. litsentsiandja ja litsentsisaaja vaheline leping):
-
Alllitsents. Alllitsentsi andmise/saamise huvi korral peab
litsentsileping selgesõnaliselt selle lubatavuse sätestama. Ilma
selgesõnalise kokkuleppeta, taanduks kokkuleppe üle otsustamine
kohalduvale seadusele. Sellisel juhul oleks olukord erinev nii riigiti
kui ka IO liigiti (s.o. patendid, autoriõigus jne). Näiteks Inglismaa
patendiseaduse kohaselt eksisteerib alllitsentsimise õigus ainult
ulatuses, kuivõrd see on litsentsilepingus sätestatud. Saksa õiguses on
seaduse alusel alllitsents eeldatav ainulitsentsi omajast litsentsiandja
puhul, kuid mitte lihtlitsentsi omaja puhul. Seega ei saa jääda lootma,
et lepingupoolte tahe on kehtestatav vaid seaduse alusel.
-
Seotud isikud. Juhul, kui litsentsisaajaks on tütarettevõtteid omav
ettevõte, on praktikas levinud lepingu sõnastused ebapiisavad. Nimelt
reeglina soovib litsentsisaaja, et litsents ulatuks kõigile kontserni
ettevõtetele ning sel eesmärgil lisatakse lepingusse, et mõiste
„litsentsisaaja“ hõlmab ka kõiki tütarettevõtteid. Selline ahtas
sõnastus viib mitmete õiguslike küsimusteni: (1) kas litsentsiandja võib
lepingu rikkumise korral esitada nõudeid otse tütarettevõtete vastu;
(2) kas tütarettevõtte võib esitada lepingu täitmise nõude
litsentsiandja vastu; (3) kas tütarettevõte on ise lepingupooleks või on
selleks vaid lepingu allkirjastanud isik. Selliste õiguslike küsimuste
vältimiseks on soovitatav reguleerida kontserni-sisesed suhted
selliselt, et mõiste „litsentsisaaja“ määratluse laiendamise asemel
lepitakse kokku litsentsisaaja õiguses anda enda tütarettevõtetele
alllitsents samaselt põhilepingus näidatud õiguste mahuga.
-
Alltöövõtt. Praktikas eeldavad litsentsisaajad tihti enda õigust
tellida nt tootmine alltöövõtjalt. Juhul kui tootmine eeldab
litsentsiandja IO õiguste kasutamist ning puudub selgesõnaline seda
lubav kokkulepe, on olukorra õiguspärasus riigiti erinev. Näiteks
Inglismaal puudub selline seadusest tulenev õigus alltöövõtuks. Seega,
kui soovitakse kaasata teine isik tegema tegusid, mis eeldavad õiguste
kasutust, tuleks selles kokku leppida.
-
Alllitsentsitingimused. Põhilitsentsilepinguga võiks ja peaks kokku
leppima tingimused ka alllitsentsilepingu jaoks. Olulisim on siinkohal
sätestada, kas alllitsentsileping kehtib põhilitsentsilepingu lõppemisel
edasi. Alllitsentsisaaja jaoks on alllitsentsileping väheväärtuslik,
kui selle võib lõpetada ilma alllitsentsisaaja enda rikkumise ja süüta,
nt litsentsisaaja poolse litsentsilepingu rikkumise tõttu, samas
põhilitsentsiandja huviks on tihti vastupidine olukord.
-
Tasustruktuur. Tavapäraselt arvestatakse tasu alllitsentsisaaja
müügihinnast või litsentsisaaja tasust alllitsentsisaajalt, samuti
lepitakse kokku teatud kokkulepitud kindlas suuruses tasus. Vähim
soovituslik, kuid tihti kasutatav eelnimetatutest, on tasu arvutamine
lõpptarbija müügihinnast – nimelt puudub adekvaatne kontrollimehhanism
lepingulise otsesuhte puudumise tõttu põhilitsentsiandja ning
alllitsentsisaaja vahel. Seega tasumudeli kokku leppimisel soovitame
pöörata tähelepanu lisaks tasu suurusele ka sellele, mil viisil on tasu
arvestamine kontrollitav põhilitsentsiandja poolt.
Kokkuvõtteks tuleb piiri-üleste intellektuaalse omandi litsentsimise ja
alllitsentsimisega seonduvate lepingute puhul kümme korda mõõta ning
viimasel korral lõigata. Vältimaks lepingu muutumist kohalduvate
siseriiklike seaduste tõttu erinevaks sellest, mida pooled soovisid –
soovitame lähtuda mitte tavapärasest reeglist, et leping olgu pigem
lühike vaid põhimõttest, et leping olgu põhjalik.
|
Karmen Turk
