Töötaja motiveerimine ja optsioonide maksuküsimused |
|
|
|
|
|
|
09.03.2010 |
 Käesoleval ajal ilmselt ei morjenda tööandjaid töötajate motiveerimine. Suure tööpuuduse tõttu on töötaja innustatud juba üksnes põhjusel, et tal on töökoht.
Sellest hoolimata ei saa üle ega ümber töötaja motiveerimisest. Seda ka
põhjusel, et mõned motivatsioonipaketid on küllaltki pikaajalised ja ei
ole otseses sõltuvuses mööduvate majanduslike raskustega.
Pikas perspektiivis on üheks võimaluseks anda töötajale õigus optsiooni
korras omandada tööandja või grupi emaettevõtte aktsiaid. Usutakse, et
see innustab töötajat maksimaalselt panustama äriühingu arengusse, sest
läbi optsioonide sõltub sellest otseselt töötaja enda tulu.
Tulumaksuseadus käsitleb töötajale ja juhatuse liikmele tasuta või
soodushinnaga antud aktsiaoptsiooni üldjuhul erisoodustusena. Tööandja
tasub nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu erisoodustuse hinnalt. Kuna
erisoodustuse tegemise ajal ei pruugi selle hind olla määratav, siis
tekitab praktikas probleeme maksukohustuse tekkimise aeg.
Riigikohtu praktika kohaselt kuulub andmise ajal rahaliselt hinnatav
(näiteks turul kaubeldav) optsioon maksustamisele selle andmise hetkel.
Kui optsioon ei ole selle andmise ajal rahaliselt hinnatav, tekib
maksukohustus siis, kui töötaja optsiooniga pakutud aktsiad äriühingult
ostab.
Globaalsetes kontsernides annavad tihtipeale Eesti äriühingu töötajale
optsioone emaettevõtjad. Kui tööandja ei hüvita emaettevõtjale tehtud
kulutusi, ei tohiks optsioone valitseva seisukoha järgi erisoodustuseks
kvalifitseerida. Sellisele seisukohale on asunud ka maksuhaldur.
Teine oluline küsimus seondub optsiooni kui erisoodustuse suuruse
määramisega. Riigikohus on leidnud, et rahaliselt hinnatava optsiooni
erisoodustuse väärtus on optsiooni enda väärtuse ja töötajale
võimaldatud soodushinna vahe. Rahaliselt mittehinnatava optsiooni
erisoodustuse väärtuseks on optsiooni täitmisel aktsia turuhinna ja
töötajale võimaldatud soodushinna vahe.
Optsiooni alusel omandatud aktsia müük võib töötajale tähendada
kapitalitulu. Müügihinnas tuleks eristada kahte komponenti:
erisoodustuse hind ning müügihinna ja omandamisaegse turuhinna vahe.
Kuigi optsioone ja nende maksustamist on varasemalt käsitletud, on
sellega seonduv endiselt aktuaalne. Seda esiteks põhjusel, et
optsioonide maksustamine on endiselt üsna keeruline. Teiseks aga
põhjusel, et optsioonide maksustamist kavandatakse alates 2011. aastast
muuta. Seejuures puudutavad muudatused nii tööandjaid, kes käesoleval
hetkel alles kaaluvad optsioonide andmist, kui ka neid, kes on oma
optsioonipaketid juba välja töötanud.
Kaido Loor,
partner
Priit Raudsepp
advokaat
www.sorainen.ee
|