Kevade saabumisega elavnesid raamatupidamis-, audiitor- ja koolitusfirmad, kes raamatupidamise ning aruandluse suurte muudatuste loosungi all hakkasid kutsuma raamatupidajaid oma teadmisi värskendama. Käesoleva artikli autor kirjeldab lühidalt neid olulisi muudatusi, mida plaanitakse sisse viia sel aastal. Võib-olla aitab see artikkel raha ja aega kokku hoida seminaridel osalemise pealt ning annab võimaluse saada sama informatsiooni arvuti eest lahkumata.
Arvestuse ja aruandluse standardid
Eesti Raamatupidamise toimkond
valmistab ette raamatupidamise seaduse ning Eesti hea raamatupidamise
tava muudatusi, et viia neid vastavusse rahvusvahelise finantsaruandluse
standardiga väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (IFRS for
SME). Muudatuste eelnõu plaanitakse avaldada tänavu suvel. Tehtavad
muudatused peaksid mõnevõrra vähendama nõuded aruandlusele Eesti
standartide järgi, kuna praegu põhineb see rahvusvahelistel
standarditel, mida kohaldatakse suurtele ja börsiettevõtetele.
Erinevused standardi nõuetes väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele
-
vara ja kohustusi kajastatakse õiglases väärtuses ainult sellistel
juhtudel, kui õiglast väärtust saab kergesti määrata
(finantsinstrumendid, kinnisvara);
- ettevõtte väärtus (goodwill) amortiseeritakse 10 aasta jooksul iga-aastase testimise asemel;
-
sidusettevõtted on konsolideeritud aruandluses lubatud kajastada
soetusmaksumuses, kapitaliosaluse meetodil või õiglases väärtuses;
- laenuintresse ei kapitaliseerita;
- sihtfinantseerimine kajastatakse tuludes sel hetkel, kui on täidetud selle väljastamise tingimused.
Peale
selle lihtsustavad valmivad raamatupidamise seaduse muudatused
aruandlust mikroettevõtetele (praegu pole veel kehtestatud käibe ja
bilansi suurust, mille järgi hakatakse otsutama, kas tegemist on
mikroettevõtega või mitte). Vastavalt neile muudatustele peavad
mikroettevõtted edasipidi esitama ainult bilansiaruande, kasumiaruande
ja mõned lisad.
Uue Euroopa Liidu standardi vastuvõtmisega väikestele
ettevõtetele ja aruandluse mahu muutmisega mikroettevõtetele tekib
enamikul Eesti ettevõtetel võimalus valida nelja aruandluse standardi
vahel (esitatud keerukuse järjekorras):
- aruandlus mikroettevõtetele;
- rahvusvaheline finantsaruandluse standard väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (IFRS for SME);
- Eesti aruandluse standardid (RTJ)
- Rahvusvahelised aruandluse standardid (IFRS).
Elektrooniline aruandlus
Alates
2011. aasta aruandest rakendatakse seda ka konsolideeritud aruannetele
(välja arvatud IFRS-i järgi koostatud aruanded). Eeldatavasti saavad
vormid valmis selle aasta lõpuks, tõenäoliselt tekivad vead ja
ebaselgused nagu need, mis ilmnesid «tavalise» elektroonilise aruandluse
juurutamisel. IFRS-i järgi aruandluse elektroonilisse keskkonda üle
viimise tähtaaegade kohta ei ole veel selgust.
Seotud isikutega tehingute maksustamine
Sellest
aastast laiendati tulumaksuseaduses seotud isikute mõiste, nüüd saab
maksuhaldur soovi korral lugeda selliseks tehingu iga osapoolt, kui
pooltel on «ühine majandushuvi». Seotud osapoolte kasutatavate hindade
võrdlemise meetodikas ning dokumentatsioonis, mida võib maksuhaldur
nõuda nende hindade turuhindadele vastavuse tõendamiseks, ei ole midagi
uut – alates 2007. aastast kasutatakse rahandusministri määrust nr 53
(
https://www.riigiteataja.ee/akt/12752116 ).
Kui Euroopa Komisjon
jõuab ühtse konsolideeritud maksubaasi direktiivi kehtestamiseni
(plaanitakse seda vastu võtta 2013. aasta jooksul), kaob vajadus
tõendada turuhindade kasutamist seotud isikutega tehingutes Euroopa
Liidu piires.
NB! Artikli täistekst ilmub Raamatupidamisuudiste Nr.5
