Jaanika Tiigiste,
juhtivstatistik,
Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. aastal ligi 340 e-kaubandusega tegelevat ettevõtet ning nende müügitulu üle 70 miljoni euro.

Piret Tikva,
juhataja,
sotsiaaluuringute talitus,
Statistikaaamet

Läheneva emadepäeva puhul on põhjust rääkida Eesti naisest. Kuidas ta töö- ja pereelu tasakaalustamisega hakkama saab ning millele vaba aega kulutab. Kui vana ta on ning palju kaalub.

Piret Pukk,
juhtivstatistik,
Statistikaamet

Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti 2011. aastal Eesti sadamates kokku 48,5 miljonit tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%.

Tauno Linn,
väliskaubandusstatistika talituse praktikant,
Statistikaamet

Statistikaameti andmetel kasvas 2011. aastal kaupade eksport Hiinasse varasema aastaga võrreldes 81% ja import Hiinast 61%.

Marve Randlepp,
statistik,
Statistikaamet

2012. aasta 1. jaanuari seisuga ületas pensionäride arv kaks ümmargust numbrit — esmakordselt on pensionäre rohkem kui 30% rahvastikust ning üle 400 000. See on ligi 9000 pensionäri rohkem kui 2011. aasta 1. jaanuaril.

Edasi...

Silja Karu,
juhtivstatistik,
Statistikaamet

Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas Eesti leibkonnaliige 2011. aastal kuus keskmiselt 272 eurot, mis oli varasema aastaga võrreldes 7 eurot ehk 3% rohkem.

Anu Lill,
juhtivstatistik,
Statistikaamet

Majanduskriisist väljumiseks muutsid paljud Euroopa Liidu riigid ühe meetmena ka maksupoliitikat. Balti riikide maksumuudatused olid suunatud peamiselt tarbimise maksustamisele.

Kaja Sõstra,
metoodika osakonna juhataja,
Statistikaamet

2011. aastal oli Statistikaametil ligi 43 300 aruandekohustuslast, kellest 80% moodustasid ettevõtted. Lisaks oli aruandekohustuslaste hulgas 5400 asutust ja organisatsiooni ning 3100 füüsilisest isikust ettevõtjat.

Riina Kerner,
analüütik,
Statistikaamet

Statistikaameti andmetel eksportis 2011. aastal Eestist kaupu 11 919 ettevõtet, neist üle poole asus Harju maakonnas. Välisfirmade osatähtsus Eestist eksportivate ettevõtete hulgas oli 15% ja nende osatähtsus suurenes varasema aastaga võrreldes.

Jaana Rahno,
statistik,
Statistikaamet

Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega elavad naised praegu kauem, abielluvad ja sünnitavad hiljem ning teevad vähem aborte.

Reet Nestor,
juhtivstatistik,
Statistikaamet

2010. aastal alustas tegevust 2000 uut ettevõtet, tööstusettevõtete ekspordi kiire kasv suurendas kogu ettevõte sektori müügitulu ning paranesid tootlikkuse ja kasumlikkuse näitajad.

Eedi Sepp,
regionaalpoliitika büroo nõunik,
Siseministeerium

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Karolin Kõrreveski,
analüütik,
Statistikaamet

Juba aastaid on püütud leida viisi, kuidas mõõta ühiskonna heaolu. 2011. aasta mais avaldas OECD parema elu indeksi ning oktoobris raporti “Kuidas elu läheb?”, nende põhjal on riikidel võimalus võrrelda inimeste heaolu üheteistkümnes erinevas kategoorias.

Rita Raudjärv,
tööstus-, ehitus- ja energiastatistika talituse juhataja,
Statistikaamet

Eesti elektri hind äri- ja kodutarbijatele on Euroopa riikide võrdluses üks odavamaid. Samas on Eesti elektrihinna kasv kiirem ning hinnas sisalduvate maksude osatähtsus kõrgem kui enamikus Euroopa riikides.

Mihkel Servinski,
peaanalüütik,
Statistikaamet

Iga Eesti elu vastu huvi tundev inimene peaks nüüdseks juba teadma, et Eesti rahvastik väheneb ja vananeb. Aga teadmisest üksi ei piisa, sellega trendiga tuleb õppida ühiskonna elu korraldamisel arvestama. Et pilt on sageli kõnekam kui sõnad, saab Statistikaameti veebis trendi liikumist viimase 40 aasta jooksul nüüd oma silmaga näha.