Paljud tööandjad ei mõista endiselt tervisekontrolli vajadust
01.07.2010
Kui Tööinspektsioon planeeris möödunud aastal tervisekontrolli kvaliteedile suunatud sihtkontrolli, ei osanud ilmselt keegi arvata, et tulemused nii palju positiivset, aga ka negatiivset vastukaja tekitavad. Üks sihtkontrolli järeldustest jäi tõsisemalt vaevama: töötajate tervisekontrolli korraldamise vajadus jääb paljudele tööandjatele arusaamatuks.
Tervisekontrolli korraldatakse pigem hirmust tööinspektorilt trahvi saada ning nõude tegelik eesmärk jääb tahaplaanile või unub sootuks. Eriti üllatuslikud on internetikommentaarid, kus selgelt väljendatakse mõtet, et töötajate tervise kontrollimine on nii põhiseadusevastane kui ka nõukogudeaegne igand. Tervisekontrolli korralduse arvustajad ei ole aga ilmselgelt aru saanud selle
vajalikkusest. Töötajate tervisekontrolli eesmärk on ikkagi töötaja tervis ja selle säilitamine, ebasoodsate olude ilmnemisel aga tervisehäire varane avastamine, kiire töökoha (ümber)kujundamine töötajale sobivaks ning vajadusel töötaja tervise rehabilitatsiooni korraldamine.
Tervisekontrolli korraldamist peetakse vajalikuks paljude tööalade puhul kogu Euroopa Liidus ja nii ei ole töötajate tervisekontrolli korraldamise kohustus sugugi Eesti riigi eripära. Lihtsustamaks orienteerumist erinevates õigusaktides kajastatud tervisekontrolli korralduses võtab Eesti tervisekontrolli määrus lühidalt kokku mitme tööala erinevad ohutegurid. Sarnaselt on töötajate tervisekontroll
korraldatud mitmes teiseski Euroopa Liidu liikmesriigis, näiteks Soomes, Saksamaal, Ühendkuningriigis.
Tasub rõhutada, et töötaja tervisekontroll ei ole abinõu töötingimuste parendamiseks (müra vastu ei võidelda mitte töötajate tervisekontrolliga, vaid müra vähendamisega töökeskkonnas), vaid meetod, mis võimaldab avastada töötaja tervisehäire, mis võib olla pärit töökeskkonnast, võimalikult vara. Varase probleemi avastamise eesmärk on töötaja tervise edasise halvenemise vältimine.
Töötajate tervisekontroll põhineb töökeskkonna riskianalüüsil ehk töökohas esinevate ohutegurite hinnangul.
Sageli küsitakse Tööinspektsiooni ametnikelt, kas ühe või teise kutseala esindaja peab minema tervisekontrolli või mitte. Küsimuse vastus on aga kirjas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 7 ja 71 alusel kehtestatud töötajate tervisekontrolli määruses, mis ei ole seotud mitte konkreetsete kutsealade, vaid ohuteguritega. Ohutegurite loetelu on antud kõnealuse õigusakti lisas number 1.
Olukord, kus ohutegureid hinnatakse teadlikult tegelikust madalamaks eesmärgiga vältida tervisekontrolli korraldamist, on ohtlik mitmeski mõttes. Madala riskihindega ohutegurite puhul puudub otsene vajadus töökeskkonna parendamiseks. Kehvade tööolude kestmine aga soodustab töötaja tervisehäire kujunemist.
Samas jääb tervisekontrolli puudumise tõttu võimalik tervisehäire selle varases staadiumis avastamata. Kaugelearenenud
haiguse ravi on kallim – töötajal on õigus nõuda tööandjalt hüvitist tervisekahjustuse eest; töötajale tervisekahjustuse tekitamise
süüdistus aga lisab tööandjale täiendavaid dministratiivseid kohustusi, mis ühtekokku maksavad tõenäoselt märksa enam kui
preventiivsed abinõud töötaja tervisekontrolli ing töötingimuste parendamise näol.
Töötajate tervisekontrolli viib läbi töötervishoiuarst, kelle ülesandeks on hinnata töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale. Mõnel juhul võib olla vajalik korraldada täiendavaid uuringuid töökeskkonnas esinevate ohutegurite tervisemõju paremaks hindamiseks. On selge, et kemikaalidega kokkupuutuvale töötajale on vajalik teha vere- või uriinianalüüs, ülemäärases müras töötajale uulmisfunktsiooni uuring jne. Järgmise läbivaatuse tähtaja otsustab töötervishoiuarst (mitte tööandja ega tööinspektor) ning selle määramisel võtab arst arvesse nii töötaja tervislikku seisundit kui ka töökeskkonna ohutegureid.
Silja Soon
Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist
Euro kasutuselevõtt mõjutab paratamatult kogu maksuarvestust ja raamatupidamist, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juhataja Mait Palts asutuse veebiküljel.
Majandus ja äri 08.09.2010 Eesti koguvälisvõlg oli Eesti Panga andmeil juuni lõpus ligi 269 miljardit krooni ning 56% võlast oli seotud Rootsi ja Soomega.
Majandus ja äri 08.09.2010 Selle aasta teise kvartali maksebilansi jooksevkonto ülejääk oli 1,3 miljardit krooni ehk 2,4% sama kvartali sisemajanduse koguproduktist (SKP).
Majandusaktiivsuse suurenemine jätkub, kirjutab Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik.
Statistikaameti täpsustatud andmetel kiirenes sisemajanduse koguprodukti
(SKP) kasv käesoleva aasta teises kvartalis 3,1%-ni. Sesoonselt
korrigeeritud andmetel kiirenes SKP kasv võrreldes eelmise kvartaliga
1,9%-ni. Uue aegrea kohaselt on kvartaalne majanduskasv kestnud
kolm kvartalit järjest.
Õigus 08.09.2010 Heategevusliku ühisprojekti "Hea nõu lastega peredele" raames saavad huvilised ka Pärnus advokaatidelt pereõiguse vallas tasuta juriidilist nõu.
Välismajandus 08.09.2010 Eesti oluliste kaubanduspartnerite Rootsi ja Soome majandus on teises kvartalis saanud sisse hea hoo – Rootsi SKP kasvas aastaga 4,6% ja Soome SKP 3,7%, selgub riikide statistikaameti andmetest.
Maksud ja raamatupidamine 08.09.2010 Maksu- ja Tolliameti andmeil oli maksuvõlg septembri algul 6,2 miljardit krooni. Juulis ja augustis ületas võlasumma veel 6,3 miljardit. Maksuvõlglasi oli septembri algul 90 883, juulis võrdluseks üle 99 000 ja augustis ligi 95 000.
Täpsustatud andmetel suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,1%, teatab Statistikaamet. Viimati kasvas SKP 2007. aasta IV kvartalis.
Eesti ei vaja erilisi suhteid ühegi riigiga ega turuga , sest oleme ise ligi 500 miljoni elanikuga ostujõulise turu osalised, ütles president Toomas Hendrik Ilves teisipäeva õhtul Eesti ettevõtluskonkursi auhinnagaalal.
Majandus ja äri 08.09.2010 Selle aasta seitsme kuuga oli Balti sadamate veosekäive 84,2 miljonit tonni, mis 5,5% rohkem kui mullu samal ajal, edastas Läti statistikaamet.
Tööturg 07.09.2010 Statistikaameti andmeil oli tänavu teises kvartalis tööviljakus tööstustoodangu alusel 333.000 krooni töötaja kohta, olles püsivhindades 27,7% suurem kui aasta tagasi.
Välismajandus 07.09.2010 Eurotsooni riikide valitsused peavad septembrikuu jooksul laenama 80 miljardit eurot, kirjutab Financial Times viitega ING Financial Marketsile.
Profiuudised
Kui Tööinspektsioon planeeris möödunud aastal tervisekontrolli kvaliteedile suunatud sihtkontrolli, ei osanud ilmselt keegi arvata, et tulemused nii palju positiivset, aga ka negatiivset vastukaja tekitavad. Üks sihtkontrolli järeldustest jäi tõsisemalt vaevama: töötajate tervisekontrolli korraldamise vajadus jääb paljudele tööandjatele arusaamatuks.
Majandusaktiivsuse suurenemine jätkub, kirjutab Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik.
