Profiuudised|
Töötukindlustus |
|
|
|
|
1.1. Töötuskindlustusmakse määrad 1.2. Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset? 1.3. Töötuskindlustusmakse kinnipidamine ja maksmine 2.1. Kellel on õigus koondamishüvitisele? 1. TöötuskindlustusmakseTööandja tõend kindlustatule: 1.1. Töötuskindlustusmakse määrad Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute (töötajate) ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0,5% kuni 2,8% talle makstud palgalt ning tööandja töötuskindlustus- makse määr on 0,25% kuni 1,4% palgafondilt. Igal aastal teeb töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele.
1.2. Kes peavad maksma töötuskindlustusmakset? Töötaja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik töötajad, sh võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed ning avalikud teenistujad. Samuti peavad töötaja töötuskindlustusmakset maksma Eesti Vabariigi välisesinduses töötavate teenistujatega kaasasolevad mittetöötavad abikaasad, kes saavad abikaasatasu. Töötuskindlustusmakse maksmise kohustus lõpeb vanaduspen- sionikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval. Töötuskindlustusmakset ei pea maksma:
Tööandja töötuskindlustusmakset peavad maksma kõik tööandjad kõigile töötajatele makstud tasudelt, sh ka vanaduspensionieas või ennetähtaegset vanaduspensioni saavatele töötajatele makstud tasudelt.
1.3. Töötuskindlustusmakse kinnipidamine ja maksmine
2. Koondamishüvitis
2.1. Kellel on õigus koondamishüvitisele?
Õigus
saada kindlustushüvitist koondamise korral on töötajal või avalikul
teenistujal, kelle töö- või teenistussuhe tööandjaga on kestnud
vähemalt viis aastat ja kelle tööleping on üles öeldud koondamise tõttu
või kes on töölepingu üles öelnud töölepingu seaduse § 37 lõike 5
alusel või kelle teenistussuhe on lõpetatud avaliku teenistuse seaduse
§ 115 või 116 alusel.
NB!
Vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 52 lg 10 makstakse
kindlustushüvitist koondamise korral töötajale või avalikule
teenistujale, kelle töö- või teenistussuhe öeldakse üles pärast 2009.
aasta 30. juunit. Vastavalt TLS § 131 lõikele 2 kohaldatakse
töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või
tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kuni 01.07.2009 kehtinud seadust.
Seega, kui koondamisteated on antud enne 01.07.2009, tuleb hüvitist
maksta kuni 01.07.2009 kehtinud töölepingu seaduse alusel ning sel
juhul kindlustushüvitist koondamise korral töötukassa poolt ei maksta.
Kindlustushüvitist koondamise korral on õigus saada ka vanaduspensionäridel.
Kindlustushüvitist
makstakse koondamise korral töötajale või avalikule teenistujale, kelle
töö- või teenistussuhe selle tööandja juures on kestnud:
1) viis kuni kümme aastat – ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses; 2) üle kümne aasta – kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.
Kui
tööandja ütleb enne 2015. aasta 1. jaanuari töölepingu koondamise tõttu
üles töötajaga, kelle töösuhe 01.07.2009 seisuga on kestnud vähemalt
20 aastat, maksab töötukassa töötajale kindlustushüvitist koondamise
korral töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Hüvitise
suurus arvutatakse töötaja või avaliku teenistuja üheksa kuu keskmisest
ühe kalendripäeva töötasust või palgast töötuskindlustuse andmekogu
andmete alusel. Töötaja või avaliku teenistuja keskmine ühe
kalendripäeva töötasu või palk leitakse viimasele kolmele töötamise
kuule eelnenud üheksal töötamise kuul selle tööandja poolt töötajale
või avalikule teenistujale makstud tasude summa jagamisel arvuga 270.
Töötamise kuudena võetakse arvesse kuud, mil töötuskindlustuse
andmekogu andmete kohaselt on töötajale või avalikule teenistujale
välja makstud tasusid.
Kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral esitab tööandja töötukassale vormikohase avalduse viie kalendripäeva
jooksul töö- või teenistussuhte lõppemisest arvates. Avaldus loetakse
vastuvõetuks päevast, mil töötukassale on saabunud avaldus koos
nõuetekohaste dokumentidega. Juhul, kui tööandja ei ole tähtaega
järginud, on tal õigus taotleda mõjuval põhjusel avalduse esitamise
tähtaja ennistamist.
Avaldusele
tuleb lisada tööandja esindaja volitus, kui nimetatud isik ei ole
kantud äriregistri B-kaardile või ei ole ametiasutuse või ametiasutuse
hallatava asutuse juht.
Töötukassa nõudel peab tööandja esitama dokumendid avaldusel esitatud andmete tõendamiseks.
Töötukassa
vaatab tööandja avalduse läbi ja teeb otsuse kindlustushüvitise
määramiseks koondamise korral 14 kalendripäeva jooksul avalduse
vastuvõtmise päevast arvates.
Töötukassa
võib mõjuval põhjusel avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada
14 kalendripäeva võrra. Tähtaja pikendamisest koos põhjendustega teatab
töötukassa tööandjale ja töötajale või avalikule teenistujale
viivitamata.
Töötukassa
toimetab otsuse tööandjale ja töötajale või avalikule teenistujale
kätte vastavalt avalduses tehtud valikule lihtkirjaga või
elektrooniliselt viie kalendripäeva jooksul otsuse tegemise päevast
arvates.
Hüvitis makstakse hiljemalt viiendal kalendripäeval arvates otsuse tegemisest töötaja või avaliku teenistuja pangakontole. Avalduse saate täita E-Töötukassas Saata ID-kaardiga allkirjastatult aadressile: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud Postiga aadressile: Lasnamäe 2, Tallinn 11412, Eesti Töötukassa Saate viia avalduse Teile sobivasse töötukassa osakonda.
3. Tööandja maksejõuetus ja tööandja maksejõuetuse hüvitisTööandja maksejõuetus töötuskindlustuse seaduse mõttes on tööandja pankrot ning tööandja pankrotimenetluse raugemine. Tööandja maksejõuetuse küsimuse lahendab kohus määrusega nii pankroti kui pankrotimenetluse raugemise korral. Eeltoodud kohtulahend on ka maksejõuetuks tunnistamist tõendavaks dokumendiks. Tööandja maksejõuetuse korral hüvitab töötukassa töötajale:
Saamata jäänud palk hüvitatakse töötajale kuni töötaja kolme brutokuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. Saamata jäänud puhkusetasu hüvitatakse töötajale ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. Töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitused hüvitatakse töötajale kuni kahe töötaja keskmise brutokuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk tööandja maksejõuetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis. Eesti keskmise brutokuupalga puhul võetakse aluseks Statistikaameti poolt avaldatud andmed. Tööandja maksejõuetuse puhul esitavad töötajad oma saamata jäänud tasude nõuded pankrotihaldurile (pankroti korral) või ajutisele pankrotihaldurile (pankrotimenetluse raugemise korral), kes seejärel esitab töötukassale avalduse tööandja maksejõuetuse hüvitise taotlemiseks. Töötukassa otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise hiljemalt kümnendal päeval avalduse vastuvõtmise päevast arvates. Avaldus loetakse vastuvõetuks päevast, millal töötukassale on saabunud avaldus koos nõuetekohaste dokumentidega. Mõjuval põhjusel võib töötukassa avalduse läbivaatamise tähtaega pikendada 14 päeva võrra, teatades sellest koos põhjendusega viivitamatult avalduse esitajale. Töötukassa saadab otsuse haldurile hiljemalt viiendal päeval arvates otsuse tegemise päevast. Hüvitis makstakse töötaja pangakontole hiljemalt viiendal päeval hüvitise määramise päevast arvates. Töötajate nõuded, mille osas töötukassa jätab hüvitise määramata, rahuldatakse pankrotivarast üldises korras pankrotiseaduse alusel.
Allikas: Töötukassa
|
|||||||||||||||||||||
