Бухгалтерские Новости - новости бухгалтерского учета, налогообложения, экономики

BNSi teatel kirjutab Järve kirjutab Eesti Päevalehe arvamusloos, et säte, mis annab õiguse töötuskindlustusele tulevast aastast ka vabatahtlikult või poolte kokkuleppel töölt lahkuvatele inimestele, jõudis seadusesse 2008. aastal töölepingu seaduse läbirääkimiste tulemusena ning tõenäoliselt oli see üks "kommidest", mis veenis ametiühinguid uut seadust lõpuks toetama.

Eelpool mainitud sätet tühistava, sel nädalal riigikogu menetlusse antud töölepingu seaduse muudatuse tegemine ei ole Järve hinnangul mõistlik.

Ta märgib, et vabatahtliku töötuse korral töötuskindlustushüvitise saamine on teoreetiliselt loomulikult seotud probleemidega, sest kui igaüks saab suvalisel ajahetkel võtta töötukassa poolt rahastatud puhkust, siis on see väga kallis meede. Tema sõnul on aga oluline silmas pidada, et praegu kehtivas seaduses kirjas olev hüvitis ei ole sugugi nii lihtsalt kasutatav. "Vabatahtliku töötuse korral on võimalik töötuskindlustushüvitist saada vaid üks kord nelja aasta jooksul ja ka siis vaid 40% inimese varasemast palgast. Kui nendele tingimustele mõelda, siis ei ole need sugugi helded ja ma ei usu, et selle hüvitise kasutamine väga populaarseks muutub."

Järve sõnul võimaldab kehtiv töötuskindlustuse seadus saada hüvitist ka tähtajalise töölepingu ja tähtajalise võlaõigusliku lepingu lõppedes, mis on juba esimese 100 päeva jooksul 50 protsenti varasemast palgast. "See tähendab, et nendel, kellel on soov oma raha töötukassast ilmtingimata kätte saada, on mõningase leidlikkuse korral võimalik seda teha olenemata sellest, mis põhjusel nende töösuhe lõppes. Seega on ebatõenäoline, et selle muudatusega oluliselt raha kokku hoitakse."

Küll aga on seadusemuudatusega võimalik tema hinnangul teha olukorda hullemaks, eeskätt just suhtekorraldusliku poole pealt vaadatuna. "Peaks lähtuma ikkagi sellest, et kokkulepe on kokkulepe ning seda tuleb täita. Ma ei suuda hästi ette kujutada, kuidas valitsus tulevikus kerkivaid küsimusi sotsiaalpartneritega läbi räägib."

Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv riigikogu liige Marko Pomerants andis kolmapäeval parlamendi õiguskomisjoni nimel menetlusse töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega kaotataks tuleval aastal taastuma pidanud võimalus saada töötuskindlustushüvitist ka töölt vabatahtlikult või poolte kokkuleppel lahkumisel.

Praegu saab töötuskindlustushüvitist vaid koondamise korral, kuid järgmisest aastast saaks seda kehtiva seaduse järgi ka siis, kui inimene lahkub töölt omal soovil või poolte kokkuleppel. Viimastel põhjustel töölt lahkudes oleks hüvitise suurus 40% töötaja eelnevast töisest sissetulekust aasta jooksul juhul, kui töötajal on viie aasta jooksul töötuskindlustusstaaži neli aastat.