Küprose firma esitas Eesti firmale (VAT number olemas) arve kauba toimetamise kohta USA-st Aserbaidžaani. Küprose firmal ei ole VAT numbrit (ei ole käibemaksukohustuslane). Kus tekib teenusekäive ja millised maksukohustused tekivad Eesti firmal?
Eesti ettevõte tegeleb klientide otsimisega Venemaal Ameerika Ühendriikide maaklerifirma jaoks. Otsinguid tehakse Interneti kaudu. Tehtud töö - uute klientide kaasamise - eest maksab Ameerika firma regulaarselt rahalist hüvitist, mis on sisuliselt Eesti firma teenusekäive. Kas see tegevus kuulub maksustamisele?
Juhul, kui see tegevus kuulub maksustamisele, kas siis üle 250 000 krooni ulatuva käibe puhul tekib sellel firmal kohustus registreerida end käibemaksukohustuslasena?
Ettevõtte (söeterminal) põhitegevus seisneb teenuste osutamises söe ümberlaadimisel (laevadele laadimine). Teenust osutatakse teise EL-i liikmesriigi maksukohustuslasele . Seda teenust maksustatakse nullprotsendilise käibemaksumääraga (KMS § 15 lg 4 p 3 „Sadamateenus, mis on vahetult seotud rahvusvahelistes vetes liikuva laeva teenindamisega“).
Viimase laadimise ajal osutati laevale remonditeenust. Arve on vaja esitada vahendusfirmale, mis on registreeritud Eestis ning on käibemaksukohustuslane.
Küsimus: kas mainitud teenus kuulub nullprotsendilise käibemaksumääraga maksustatavasse käibesse vastavalt käibemaksuseaduse § 15 lg 4 p 6 ( rahvusvahelistes vetes liikuva laeva remont, teenindamine, prahtimine, rentimine või kasutamine)?
Märkisin kasumiaruandes reale „Muud äritulud“ Töötukassalt saadud tulu: Palgatoetus ja Juhendamistasu. Kas seda tulu on vaja kajastada rahavoogude aruandes? Kui jah, siis millisel real?
Firmal on aasta lõpus makstud trahvisummalt võetava tulumaksu (21/79) võlgnevus. Kas on õige kanda nimetatud võlgnevus “Erijuhtude tulumaks” aastaaruande lisasse “Maksude ettemaksed ja võlad” kui “Erisoodustuste tulumaks”?
Kas maksukohustuslasest Eesti ettevõttel tekib käibemaksukohustus järgmistel juhtudel:
1. Teenus (registreerimine jne) ostetakse väljastpoolt Euroopa Liitu asuvast riigist (Belize, Hongkong jne)
2. Sama teenus müüakse edasi:
EL-i firmale, millel on number VAT
firmale, mis ei ole EL-i riigist.
Eesti firma on sisuliselt selle teenuse edasimüüja.
Tahaksime täpsustada, kas me mõistame õigesti määruse nr 184 sätteid?
Situatsioon 1.
Auto ei ole firma omanduses: tehnilise passi järgi on omanik Jaan Kask, aga kasutaja Malle Kask. Jaan Kask töötab firmas AAA, kus ta saab isikliku auto kasutamise eest 1500 krooni hüvitist (peetakse sõiduarvestust). Malle Kask on firma BBB juhatuse liige ja saab sellesama auto kasutamise eest 4000 krooni hüvitist (peetakse sõiduarvestust).
Sellises olukorras ei teki mingisuguseid erisoodustusi ega makse. Kas meil on õigus?
Situatsioon 2.
Töötaja Tamm töötab firmas AAA ja saab auto kasutamise eest 800 krooni hüvitist (peetakse sõiduarvestust). Ta on ühtlasi firma BBB juhatuse liige ja saab sealt sellesama auto kasutamise eest 4000 krooni hüvitist (peetakse sõiduarvestust).
Sellises olukorras ei teki mingisuguseid erisoodustusi ega makse. Kas meil on õigus?
Omanik andis firmale 2008. aastal laenu. 2008. aasta aruandes kajastas firma eelmine raamatupidaja seda bilansikirjel “Võlad ja ettemaksed”. Mulle näib, et see on vaja ära parandada ja antud laen, mis on siiani tagastamata, kanda üle 2009. aasta aruande bilansikirjele “Laenukohustused”. Kas minu lahendus on õiguspärane või jätta nii, nagu oli 2008. aasta aruandes?
Aga kui on vaja korrigeerida, siis millisel rahavoogude aruande kirjel tuleks seda laenu kajastada?
Firmajuhil on sõlmitud firmaga mitteeluhoone rendi leping. Firmajuht on selle hoone omanik füüsilise isikuna ja ühtaegu mainitud firma omanik. 2009. aasta jooksul deklareeriti hoone renditulu koodiga 02, millele vastavalt maksti rendisummalt tulumaksu. Missugused rendi maksmisega seotud maksukoormused firmal veel tekivad? Mida peavad aastaaruandes näitama seotud isikud?
Kas isikliku sõiduauto sõiduarvestuseta kasutamise eest makstava hüvitise summa on rangelt reglementeeritud (1000 krooni) või see summa võib ka muutuda – 500, 800…?
Korteriühistus kinnitati aastaaruanne tulemusega 1500 krooni. Pärast koosolekut tehti otsus kanda aruandeperioodi kasum remondifondi. Kas on korrektne selline kirjend: kasumi vähendamine ja kirje “Võlad ja ettemaksed” – “Tulevaste perioodide tulud” suurendamine?
Kas seadusandlikes aktides on määratud mõiste “KÜLALINE”. Küsimus puudutab kulusid, mis on seotud külaliste vastuvõtuga. Kas “külaline” võib olla samast linnast mis vastuvõttev firma? Sellele vastavalt ka kulud: sõidud, toitlustus ja kultuuriüritused.
Profiuudised
