Pettus näeb üldiselt välja järgmine:
- · Hiina ettevõte saadab e-postiga hinnapäringu. Toote osas on tehtud piisavalt hea kodutöö, teatakse täpselt, mida küsitakse ning kui palju see maksma peaks. Tingitakse suhteliselt vähe. Hiina ettevõttel on viisakas koduleht, kuid ettevõtte ärilitsentsi ei olda küsimise peale nõus esitama ning kasutatavad e-maili aadressid on avalikud (gmail, yahoo).
- · Esitatakse tellimus, mis on Eesti ettevõttele poole aasta kuni mitme aasta suurune tootmismaht, rõhutatakse, et tellimusega on kiire. Eesti ettevõtte poolt esitatud hinna ja tingimustega nõustutakse lihtsalt, isegi 100% suuruse ettemaksu tasumisega.
- · Eesti ettevõtte esindaja kutsutakse Hiina külla, et poolte vahel leping sõlmida. Ühel juhul lastakse Eesti ettevõttel teha Hiina kolleegidele kallihinnalisi kingitusi, ettekäändel et vastasel juhul ollakse ebaviisakad ning oluline leping võib jääda sõlmimata. Teisel juhul sõlmitakse leping ning küsitakse Eesti ettevõttelt „notaritasu“ mis ulatub paarisajast kuni paari tuhande euroni. Pärast lepingu sõlmimist, "tasu" maksmist ning tagasi koju jõudmist ei õnnestu Hiina ostjatega enam kontakti saada.
Eestis on seni pöördutud peamiselt puidutööstuse ettevõtete poole.
Rahvusvaheliselt on teada ka juhtumid, kus sama skeemiga palutakse Hiina
kohale sõita nt produktsioonifirmal, et sõlmida leping 30-osalise
teleseriaali tootmiseks.
Kirjeldatud pettuse ohvriks langeb aastas väidetavalt tuhandeid
välismaiseid ettevõtteid. Põhjalikumat infot leiab internetiportaalist
http://www.fraudwatchers.org/.
EAS