Uuele korrale lõplik üleminek peab toimuma 2010. aasta jooksul. See on muidugi raske ja toob kaasa hulga küsimusi, kuid loodetavasti on edaspidi puhkuseõigust andva tööaja arvestamine selle võrra kergem.

2009. aastal tuli tööandjatel kaks korda läbi viia töötajate puhkuste "inventuur" —seisu­ga 30.06.2009 ja 31.12.2009.

1. juuliks tuli iga töötaja kohta selgeks teha, palju tal selleks ajahetkeks oli välja töötatud ja sissenõutavaks muutunud, kuid veel kasutamata puhkuse­päevi. Nendele puhkustele kohaldub neljaaastane aegumis­tähtaeg, mis tähendab, et kui neid enne 1. juulit 2013 ära ei kasutata, aeguvad nad lõpli­kult.

Aastalõpu "inventuuriga" selgus, kui mitu puhkusepäeva töötajal 2009. aasta teise poole eest on lisandunud ja kas need on jäänud kasutamata või on mingis osas päevi koguni ette ära puhatud 2010. aasta arvelt vanaviisi jooksvast tööaastast lähtudes arvestatuna.

Kasutamata puhkepäevad graafikus

Kui vastutustundlik tööandja käesoleva aasta alguses koos­tas 2010. aasta puhkuste ajaka­va (mis tuli töötajatele teata­vaks teha I kvartali jooksul), planeeris ta kavasse töötaja

2010. aasta põhipuhkusele lisaks ka need 2009. aasta teise poole eest saadaolevad, kuid kasutamata jäänud puhkuse­päevad, sest need aeguvad 2011. aasta 1. jaanuariks. Käes­olevast aastast sai seega puh­kuste tasaarvestamise aasta. Seisuga 31.12.2010 peaks kõigil töötajatel 2009. aasta II pool­aasta ja 2010. aasta põhipuhkus kasutatud olema.

Ideaalis peaks aasta lõppe­ma sellega, et 2010. aasta 31. detsembri seisuga ei ole töötajal puhkust järgmise kalendri­aasta arvelt ette kasutatud ega üleval ka välja teenitud, kuid kasutamata jäänud puhkusepäe­vi. Tegelikkus on harilikult natuke teistsugune. On tööta­jaid, kes alles tulid tööle ning pole veel esimest 14 puhkusepäevagi välja töötanud. On lapsehoolduspuhkusele jäänuid või ajateenistuse viibijaid, kellel osa puhkust kasutamata ja sellega seoses puhkusenõude aegumine peatunud.

Aegumise ja tasaarvesta­mise eesmärk on erinev: aegu­mine näitab, kaua töötaja puh­kust kasutada saab ning tasa­arvestusega minnakse tööaas-ta-põhiselt arvestuselt üle kalendriaasta-põhisele arvestu­sele.

Mis puutub enne seaduse jõustumist väljatöötatud, kuid kasutamata puhkusesse, siis järgneva 2,5 aasta jooksul tuleb tööandjal need töötaja avaldu­se alusel täiendavalt puhkuste ajakavasse panna, vältimaks aegumist. Töölepingu lõppe­misel tuleb kasutamata jäänud puhkusepäevad hüvitada ra­has.

Uue TLS kohaselt antakse põhipuhkus kalendriaasta jook­sul ja selle kasutamise nõude õigus aegub ühe aasta jooksul, st järgmise kalendriaasta lõ­puks. Näiteks 2010. aasta eest kasutamata jäänud puhkuse­päevade osas aegub nõue 2012. aasta 1. jaanuaril.

Töötajal on õigus iga töötatud kalendriaasta kohta saada põ­hipuhkust täies ulatuses ja eelduslikult on selle pikkuseks 28 kalendripäeva. Pikendatud põ­hipuhkus on alaealistel, töövõimetuspensionäridel ja haridus-teadustöötajatel vastavalt ametikohtade loetelule.

Põhipuhkus kalendriaasta eest tuleb ära kasutada kalend­riaasta jooksul ja töötaja peab saama selle välja võtta täies ulatuses. Puhkust on võimalik järgmisesse aastasse

üle viia juhul, kui tegemist on kasutamata jäänud puhkuseosaga, mille väljavõtmist on takistanud kas töötaja isikust tulenev oluline põhjus või ette­võtte hädavajadusest tingitud puhkuse ajakava muutmine.

Tööandjale tuleb ette teatada

TLS kohaselt peab tööandja märkima puhkuste ajakavasse põhipuhkuse ja kasutamata puhkuse. Kuid võis juhtuda, et tööandjal ei olnud võimalik kõiki veel aegumata puhkusepäevi töötajale käesoleval aastal kät­te anda. Sel juhul on soovitav sõlmida töötajaga kirjalik kokkulepe, kuidas 30.06.2009 seisu­ga aegumata puhkuse kasuta­mine ajatatakse järgmistele aastale. Loomulikult peab kok­kulepe olema selline, et töötaja saab oma puhkuse ära kasuta­da enne puhkusenõude aegu­mist. Töötajatele teadmiseks, et ajakavasse märkimata puh­kust võib töötaja kasutada oma äranägemisel, teatades sellest tööandjale kirjalikus vormis ette 14 kalendripäeva.

TLS ei sätesta, millises järje­korras ja millise perioodi eest puhkusi antakse, st kas esmalt jooksva aasta puhkus ja alles seejärel varasem, kasutamata jäänud puhkus või vastupidi. Sõnastusest "puhkuste ajaka­vasse märgitakse põhipuhkus ja kasutamata puhkus" võib küll jääda mulje, et kõigepealt antakse 28 päeva jooksva ka­lendriaasta eest ja siis, kui või­malik, ka midagi vanast võlast, kuid mõistlik on puhkuste kasu­tamise eelisjärjekorra määra­mine jätta poolte kokkuleppe küsimuseks. On soovitav, et töö­andja teavitab töötajaid ette­võttes kehtivatest puhkuse ka­sutamise põhimõtetest töökor­ralduse reeglites.

Põhipuhkuse andmise alu­seks oleva aja hulka arvatakse ajutise töövõimetuse (sealhul­gas ka rasedus-sünnituspuhkusel viibimise) aeg, puhkuse aeg ning aeg, kui töötaja keel­dus töö tegemisest, kuna esin­das seaduses või kollektiivle­pingus ette nähtud juhtudel töö­tajaid. Lapsehoolduspuhkuse aeg ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg ei anna õigust põhipuhkusele.

Kokkuleppevabadusest läh­tuvalt võivad pooled alati kokku leppida, et ka mõni muu mittetöötamise aeg puhkuseõigust andva aja hulka arvatakse. Näiteks praegusel majanduslikult raskel ajal on nii mõnegi eelarvelise asutuse töötajad soostunud iga kuu 3-4 päeva tasustamata puhkusel olema ja kokku on lepitud selles, et nende päevade võrra, mida aastaga korjub kuu või rohkem, ei vä­hene puhkuseõigust andev aeg.