Viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga. Õnnetuste peapõhjuseks on tööandjate poolne vähene tähelepanu hooldustöödele ja hoolduspersonali puudulik väljaõpe.

Seetõttu viib Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon aprilli ja maikuu jooksul Tartu-, Jõgeva-, Põlva-, Võru-, Viljandi- ning Valgamaal läbi asjakohase sihtkontroll, eesmärgiga suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja hooldustööde läbiviimise hetkeseis ettevõtetes. Kontrolli tulemuste kokkuvõte koostatakse juunis.

Siinkohal mõned näited tööõnnetustest, mis on leidnud aset töövahendite hooldustööde käigus. Näiteks hakkas puidutööstuse tööline tööle höövelpingil. Esmalt töötles ta masinas männimaterjali mõõdus 24x60x3000. Lõuna paiku tuli töötlemiseks uus materjal ja pink vajas ümberseadistamist. Töötaja avas höövelpingi pealmise kaitsekatte ja puhastas masina sisemuse tekkinud puidujääkidest. Seejärel lülitas ta masina uuesti tööle, samal ajal kui kaitsekate oli jäänud avatud asendisse. Visuaalse vaatluse teel hakkas töötaja kontrollima, kas seadistus on paigas. Selle tegevuse juures toetas ta parema käe höövelpingi korpusele, käsi libises ja üks sõrmedest puutus vastu pöörlevat lõiketera. Õnnetus juhtus, kuna töötaja käsutusse antud töövahendi puhul polnud tõkestatud pääs selle ohualale. Höövelpingi kaitsekatte lukustusmehhanism polnud töökorras - blokeering oli juhtpuldist välja lülitatud.

Teise, samuti puidutööstusest võetud, näite puhul asus töötaja puhastama järkamissae ummistunud ventilatsioonitoru. Saeoperaator lülitas seadme välja ja töötaja eemaldas saekorpuse esipaneeli, et pääseda ummistunud toru juurde. Torusse olid kuhjunud puiduklotsid. Puidust liistu abil eemaldas ta torust ühe puiduklotsi. Teise klotsi eemaldamise ajal puutus puitliist vastu inertsist pöörlevat saeketast ja ka töötaja käsi libises ketta vastu. Õnnetus sai juhtuda, kuna saemehhanismi ümbritsev korpuse esikate oli kiirelt ning lihtsalt eemaldatav. Puudus blokeering, mis oleks peatanud saeketta liikumise enne töötaja ohualale sattumist.

Viimase näite puhul tekkis tootmisliinil rike ja töötaja läks vea põhjust kindlaks tegema. Ta palus operaatoril liini seisma jätta ja sisenes läbi kaitsetara värava liini töötsooni. Värav oli varustatud blokeeringuga, mille avanemisel liin samuti seiskub. Töötsooni jõudes töötaja sulges värava ja blokeering aktiviseerus. Kohapeal eemaldas ta rulltee kettülekande kaitsekatte. Käes olid töötajal töökindad. Peale seda palus ta operaatoril seadme sisse lülitada, et kontrollida kettide liikumist ja rullikute lõtku. Kettülekande läheduses olid mõningad materjali vahelipid ja töötaja hakkas neid eemaldama. Teise lipi eemaldamise ajal vaatas töötaja korraks kõrvale ja liikuv kett haaras töötaja parema käe kaasa ning see jäi rulliku kettide vahele. Tööõnnetuse põhjustas see, et seadet asus remontima vastava kvalifikatsiooni ja väljaõppeta töötaja. Töövahendi kasutusjuhendis sisalduvad ohutusnõuded olid ettevõttesiseseks ohutusjuhendiks koostamata ja kinnitamata ning see oli töötajale tutvustamata.