Helsingi sotsiaalameti sotsiaalsete ja majanduslike toetuste osakonna juhataja Leila Palviainen sõnas ajalehele, et 99 protsenti toimetulekutoetust soovivatest välismaalastest on pärit Eestist ning oma staatuselt on nad Soome tööle tulnud EL-i kodanikud.

Lõviosa neist on Eestist pärit ehitajad, koristajad ning majapidamistööde tegijad, kes tulid Soome mõne aasta eest, said tööd, hankisid endale elupaiga ning kavatsesid püsivalt Soome elama jääda, kirjeldab leht.

Kui EL-i liikmesriikide kodanikel on tööleping ning nad on võimelised end ära elatama, võivad nad Soome tööle tulla piiranguteta.

Toimetulekutoetust makstakse Soomes vaid hädapäraste kulude katteks ja seda kuu kaupa. Ajaleht märgib, et vaid vähestel Soomes töötavatel EL-i kodanikel on töötuskindlustus.

"Kui kaua peab Helsinki neile toimetulekutoetust maksma, kui nende töötaoleks pikemaks venib?" küsis Palviainen.

Palviainen tõi välja, et Soome seadused ei reguleeri selgelt, kuidas selle sotsiaaltöötajate jaoks uue grupiga käituda. Nii ei ole Soome sotsiaal- ja terivseministeerium palvest hoolimata võtnud selget seisukohta, kui kaua peab Soome sotsiaalsüsteem ülal pidama teiste EL-i liikmesriikide kodanikke.

Ministeeriumi üleminspektor Jaakko Ellisaari ei välistanud võimalust, et omavalitsus võib kaaluda toetustest sõltuva töötu välismaalase tagasisaatmist tema kodumaale. Ta märkis, et seadus annab tagasisaatmiseks võimaluse ning see on politsei pädevuses.

Ajaleht märgib, et tänavu oli Soome pealinna eelarves toimetulekutoetusteks ette nähtud 92,7 miljonit eurot, kuid tegelikult kulub toetusteks 125 miljonit eurot. Kui tuleval aastal tööpuudus taas hüppeliselt ei kasva, kulub ka järgmisel aastal sotsiaaltoetusteks sama suur summa.

 

BNS