Tihti kuulen koolitusel väidet, et mul on nii igav aine, et seda ei ole võimalik kuidagi interaktiivselt ja huvitavalt edasi anda. Mina usun, et on. Mis iganes aine, mis iganes teema, me saame seda edastada mitmel erineval moel ning meie soovist ja teadmistest oleneb, kuidas me seda teeme.

Üheks eesmärgiks võikski olla endale sobiva ja huvitava esinemisstiili väljatöötamine. Kuid ka siis ei saa me mööda hiilida selliselt asjast nagu struktuur.

Esineja ja esinemiskoolitajana usun siiralt, et selge struktuur on eduka esinemise alus. Struktuuri olemasolul on meil vähem võimalust ajakavast üle minna ja midagi unustada. Lisaks annab selge struktuuri olemasolu meile esinemiskindlust ja näitab kuulajatele, et me teame, mida me räägime, oleme tööd teinud ja esinemiseks valmistunud st austame ka nende aega.

Oskus struktuurselt mõelda ja esitlust planeerida, aitab meil teha ka edukaid eksprompt esinemisi, kulutada märksa vähem aega mis iganes esiemise ettevalmistamisel ja vähendab esinemishirmu. Struktuurset mõtlemist on võimalk arendada.

Esinemise struktuur

Mõtle korra raamatule. Raamatutel on enamasti struktuur ja seda väljendab sisukord, mis annab käsitletavatest teemadest suurepärase ülevaate. Nii nagu raamatul, nii nagu kursuse- ja diplomitööl, nii on ka esinemisel kindel struktuur – sissejuhatus, teemad ja kokkuvõte.

Teemade all alati arukas keskenduda kõige olulisemale. Olenevalt esinemise iseloomust on meil vähem või rohkem teemasid. Sissejuhatus, teemad ja kokkuvõte seotakse omavahel sildadega. Sillad teevad kokkuvõtte eelmisest osast ja juhatavad sisse järgneva osa. Kusjuures sissejuhatuses juhatame sisse kogu esinemise ning kokkuvõttes võtame kokku kogu esinemise. Teemade puhul piirdume tavaliselt lõpetatud teema kordamisega ja vaid järgmise teema sissejuhatamisega. Kui on tegemist pikema esinemisega, siis enne kohvipausi ja lõunat võtame kokku kõik juba läbikäidud teemad ja ütleme ka seda, mis hakkab toimuma peale vaheaega. Kui inimesed vaheajalt tagasi tulevad, teeme seda sama.

Lihtsaim struktuur: räägi sissejuhatuseks, mida hakkad rääkima, siis räägi ja kokkuvõtteks räägi, millest rääkisid.

Klassikaline esinemise kava

Tee endale esinemise kava. Mina kasutan palju lühendeid ja märke, mille tähendust tean vaid mina ise. Oluline on, et ühe esinemise kava mahub ühele lehele, sest nii saame vaid ühe hetkega kogu esinemisest pildi, mida vajame, et hästi esineda.

1. Mis on Sinu esinemise eesmärk? Kedagi veenda? Midagi müüa? Mida peavad inimesed peale Sinu esinemist tegema? Milliseid kvalitatiivseid ja/ või kvantitatiivseid muudatusi ootad? Proovi eesmärk sõnastada ühe lausega.
2. Mis on Sinu esinemise sõnum? Kas on midagi sellist, mis toetab esinemise eesmärgi saavutamist ja mis võiks jääda iga osaleja pähe kõlama? Sõnum peab olema selge ja lihtsasti meeldejääv.
3. Milliseid teemasid soovid käsitleda? Võimalikult vähe põhiteemasid, mis omakorda jagunevad alateemadeks (nii nagu tihti raamatu sisukord). Tunnise esinemise jooksul ei tohiks rääkida enamast kui kolmest teemast.
4. Millist statistikat, nalju, lugusid soovid teemade edastamisel kasutada?
5. Milliseid visualiseerivaid vahendeid soovid kasutada? Pildid, skeemid, graafikud, videod?
6. Milliseid vahendeid vajad esitluse edastamiseks? Tehnika? Pabertahvel? Markerid? Mida veel? Käärid?
7. Kuidas peaks asetsema ruumis istumiskohad? Lauad? U-kujuliselt? L-kujuliselt?
8. Kontaktid – tellija esindaja kontaktid, tehnika korrasoleku tagaja kontaktid vms?

Soovitan kasutada kas mõttekaardi (Mindmapi) tehnikat, mida ise palju kasutan või siis esitluse kava.

SIIT leiate Mindmapi stiilis esitluse kava:

Õpime struktuurselt mõtlema!

Struktuurse mõtlemise harjutamiseks aga üks igapäevaselt kasutatav lõbus harjutus. Kui tulete õhtul töölt, või koolist, või koosolekult, või koolituselt või loete ajalehte, mõnd raamatut, siis tegevuse järgselt küsige endalt, mis on need 3 kõige olulisemat asja, mida te teada saite, mida õppisite. Alguses võite need kolm asja öelda ühe lausega, hiljem võiksite juba märksõnadele üle minna. Selliseid kokkuvõtteid võid teha ka kellegi esinemisest. Eriti vahva harjumus on päeva lõpus enne magama jäämist mõelda, mis olid päeva kolm kõige vahvamat sündmust ja nii iga päev.

Hakakem kohe pihta! Mis olid kolm kõige olulisemat asja, mida Sa Katrin Aedma artiklist täna teada said?

Katrin Aedma,
esinemiskoolitaja/konsultant
Katrin Aedma profiblogi