Eestis on täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr suurenenud, kuid paraku on üha rohkem ka neid, kelle õpingud katkevad enne keskhariduse omandamist.
„Vaatamata suurele hulgale täiskasvanutele, kes võiksid õppimise juurde tagasi pöörduda ning oma konkurentsivõimet parandada, jõuavad neist õppima vähesed, kellest omakorda paljud katkestavad,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak.  
Kui kutseõppes on täiskasvanud õppijate arv järjest suurenenud, siis täiskasvanutele mõeldud mittestatsionaarses üldharidusõppes on see vähenenud: 2009/2010. õppeaastal osales üle 7800 täiskasvanu, kolm aastat hiljem oli see arv kahanenud 5000le ja on sellel tasemel tänaseni.
Tööealistest inimestest on ligi 100 000 keskhariduseta. Lisaks on just nooremate täiskasvanute hulgas põhiharidusega inimesi rohkesti: 45-54aastastest 5,2% on põhi- või madalama haridusega, 25-34aastastest 10,9%.

„Ootame õppima kõiki, nii neid, kellel keskharidusest puudu ainult lõpueksamite jagu kui ka neid, kellel tuleb lõpetamiseni jõudmiseks läbida mitu gümnaasiumiklassi,“ lisas Terje Haidak.

Kellele on toetus mõeldud?

Toetus on suunatud mittestatsionaarses õppevormis põhi- ja/või keskharidust pakkuvatele õppeasutustele. Eesmärk on jõuda haridustee katkestanud täiskasvanuteni, kes on valmis õpingute juurde naasma. Samuti on vaja neid motiveerida ja toetada, et nad jõuaksid õpingute eduka lõpetamiseni. Selleks võib pakkuda täiskasvanute õppimisoskust ja –võimekust arendavaid kursusi, nõustamist, individuaalset juhendamist jne. Õppeasutused saavad kujundada sobiliku valiku tegevustest, lähtudes oma piirkonna vajadustest ja eripäradest, arvestades ka õppeasutuse enda võimalusi ja arenguvajadusi.

Lisaks Eesti riigi ja Euroopa Sotsiaalfondi rahalisele toetusele vajavad kõik projektidega alustavad koolid ka õppeasutuse pidaja – kohaliku omavalitsuse – heakskiitu ja abistavat suhtumist. „Ootame väga, et koolide pidajaid on aktiivsed ja mõtlevad kaasa, et kõikides regioonides täiskasvanute õppimisvõimalused paraneksid,“ sõnas Terje Haidak.

Toetuse maksimaalne määr on 250 000 eurot projekti kohta. Toetust saab taotleda kool, kus on vähemalt kolmel viimasel õppeaastal korraldatud mittestatsionaarset õpet, millest on osa võtnud vähemalt 75 õppurit. Toetust saavad taotleda ka riigigümnaasiumid, kus korraldatakse mittestatsionaarset õpet. Taotluse saavad esitada ka mitu kooli koos.

Euroopa Sotsiaalfondi meetme „Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine" tegevuse „Madala haridustasemega täiskasvanute tagasitoomine tasemekoolitusse ja õppes osalemise toetamine" taotlusvooru viib läbi SA Innove ja see on avatud 17. märtsist kuni 2. maini kl 17.00.

Taotlejatele toimuvad infopäevad 6. aprillil Tartus ja 7. aprillil Tallinnas.

Lisainfo: www.innove.ee/struktuuritoetused/tasemeope