Vastuvõetud seaduse kohaselt tõuseb maagaasi aktsiisimäär aastatel 2018-2020 igal aastal 25 protsenti. Kaubanduskoja hinnangul rikub kiire maagaasi aktsiisi tõstmine põhiseadusest tulenevat õiguspärase ootuse põhimõtet.

Paljud ettevõtted ja majapidamised on teinud suuri ja pika tasuvusajaga investeeringuid maagaasi kui kõige keskkonnasõbralikuma fossiilse kütuse kasutamiseks. Ettevõtjad võisid eeldada, et aktsiisimäära tõstetakse järgnevatel aastatel mõõdukas tempos, kuid nii kiire aktsiisi tõusuga nad arvestanud pole. Kui see info oleks varem teada olnud, siis oleksid paljud neist ilmselt oma investeeringust loobunud või oleks investeerinud mõne muu kütuse kasutamisesse.

Õiguskantsleri hinnangul ei ole maagaasi aktsiisi tõstmine iseenesest põhiseadusega vastuolus, sest riigikogule tuleb säilitada tegelik võimalus otsustada maksupoliitika üle ja suunata eelarvepoliitika kaudu riigielu. Samas valmistab õiguskantslerile muret asjaolu, et riigikogu kehtestas ilma sisuliste põhjendusteta aktsiisimäärade tõusugraafiku etteulatuvalt aastani 2020. See tähendab, et parlament piiras sellise otsusega järgmise riigikogu koosseisu võimalusi aktsiismäärasid muuta. See seab aga ohtu demokraatia põhimõttest tuleneva parlamendi õiguse ajakohastada poliitilisi valikuid vastavalt rahva tahtele.

Seetõttu palus õiguskantsler, et riigikohus selgitaks laiemalt tähtajalise maksuregulatsiooni kehtestamise piire. Sõltuvalt kohtu otsusest, kaalub õiguskantsler tähtajaliselt kehtestatud maagaasi aktsiisimäärade vaidlustamist.