Tööandjatel peab olema õiguslik alus, enne kui nad asuvad oma potentsiaalsete töötajate Facebooki või Twitteri kontosid analüüsima, edastas ajaleht Financial Times (FT) neljapäeval andmekaitsjate seisukoha. Sotsiaalmeediast kogutud andmed peavad olema vastava töökoha ja selle täitmiseks eeldatud nõuete suhtes asjakohased, lisasid andmekaitsjad.

Seisukoha esitas niinimetatud Artikkel 29 töögrupp, mis koosneb Euroopa Liidu liikmesriikide andmekaitseametite, Euroopa andmekaitseameti ja Euroopa Komisjoni esindajatest ning sel pole seadusandlikku jõudu, märkis Financial Times. Kuid kuna see mõjutab andmekaitsereeglite jõustamise praktikat liikmesriikides ning püüab ühtlustada reeglite rakendamist, on see arvamus väga mõjukas, tunnistab FT.

"Töögrupi arvamus on mittesiduv, kuid väga mõjukas, vaadates, kellest grupp koosneb," märkis õigusfirma Fieldfisher andmekaitsespetsialist Phil Lee ajalehele. "Nad mõjutavad seda, kuidas riikide andmekaitseametid reegleid loevad. Praegusel juhul nad ütlesid, et peab olema tõeliselt hea ja pakutava töökohaga seotud põhjus, mis annaks tööandjale aluse uurida kellegi sotsiaalmeediakontot," lisas Lee.

Artikkel 29 töögrupp märgib ka oma soovitustes, et töölesoovijaid tuleb eelnevalt hoiatada, kui firma soovib nende tausta sotsiaalmeedia kaudu uurida, ning samas ei tohi tööandjad sundida oma alluvaid nõustuma sotsiaalmeedias oma ülemuste sõbrataotlustega.

Töögrupi arvamus hakkab tõenäoliselt mõjutama 2018. aasta mais jõustuvat ning senisest rangemat Euroopa Liidu üldist andmekaitseregulatsiooni, märgib Financial Times.

Leht viitab töötajate värbamisettevõtte CareerBuilder andmetele, mille kohaselt umbes 60 protsenti tööandjatest kasutab sotsiaalmeediast saadavaid andmeid, enne kui teevad kandidaatide suhtes otsuse.