Avaliku teenistuse seadus puudutab politsei-, vangla-, pääste-, kaitseväe-, välis- ja prokuröriteenistuse ametnikke ning hõlmab kokku kümmet eriseadust, mis on kavas kooskõlla viia, selgub seadusemuutmise kavatsusest.

2013. aastal jõustunud avaliku teenistuse seaduse loomisel tehti küll mõningad muudatused eriteenistusi reguleerivates seadustes, kuid põhjalikku revisjoni eriteenistuste seadustele ning nende koostoimele ei tehtud. Seetõttu on eriteenistusi reguleerivatesse seadustesse jäänud sätteid, mis ei ole kehtiva avaliku teenistuse seadusega kooskõlas. Samuti on aja jooksul erinevatesse eriteenistusi reguleerivatesse seadustesse jäänud põhjendamatuid erisusi.

See tekitab ebavõrdset kohtlemist sarnaseid töid tegevate teenistujate seas, mõjutab teenistujate motivatsiooni ja pühendumust ning takistab ametiasutuste koostöö arendamist läbi eriteenistuste ja avaliku teenistuse sees liikumise ehk rotatsiooni.

Muudatuste eesmärk on tagada õigusselgus ning vähendada õigusloome mahtu, sisebürokraatiat ning halduskoormust. On oluline, et seadus oleks arusaadav mitte ainult selle rakendajatele, vaid ka isikutele, kelle suhtes seadust rakendatakse ning kelle õigusi ja kohustusi seadus reguleerib, seisab seadusemuudatuse kavas.

Tänavu 1. jaanuari seisuga on Eestis 3697 politseiametnikku, 3252 tegevväelast, 2249 päästeteenistujat, 693 vanglaametnikku, 639 kohtuteenistujat, 449 välisteenistujat, 172 prokuröri ja 114 kriminaalhooldusametnikku. Niinimetatud tavariigiametnikke on 7464, neile lisandub 3116 kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnikku.