"Praegu me oleme 40 protsendi juures, see tähendab seda, et igal aastal tuleks 1 protsendipunkti võrra kiiremini liikuda, kui on keskmise palga tõus," ütles Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Peep Peterson BNS-ile. See on ka ettepanek, mille ametiühingud esitavad tööandjate keskliidule.

"See peaks olema kooskõlas ka selle Saksa näitega, me küll ei jõua 650 euroni kolme aastaga, aga jõuame samasse loogikasse, kus nemad on. Meie näiteks ennustame kolme aasta pärast 620 eurot, see ei jää väga palju maha sellest. See on väga loogiline ja põhineb Euroopa levinud praktikatel," märkis Peterson.

Enne keskliidu juhatuse kohtumist ütles Peterson, et võrreldes Eesti tööviljakuse ja alampalga suhet, ei ole 470 euro suurune alampalk kuigi kõrge. Petersoni sõnul oleks Saksamaa miinimumpalka aluseks võttes – mis on 1498 eurot kuus ja sealne produktiivsus – Eestis mõistlik alampalga tase 650 eurot kuus.

Aastast 2001 on tööturu osapooled töötasu alammääras läbi rääkinud ja selle laiendatud kollektiivlepinguga kokku leppinud. Traditsioon on, et valitsus kehtestab tööturu osapoolte kokkuleppes toodud töötasu alammäärad hiljem ka oma määrusega.

Viimastel aastatel on Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit leppinud töötasu alammääras kokku kaheks aastaks. Käesoleval aastal on kehtiv tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga 40 tundi nädalas töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäärast madalamat tasu töötajale ei või maksta.