"Mitmed riigid on alustanud oma digivaluutadega eksperimenteerimist, aga Eestil on selge eelis tänu arenenud digitaalse infrastruktuuri olemasolule ning e-residentsuse programmile," ütles Korjus medium.com e-residentsuse ajaveebi postituses ning lisas, et Eesti saaks pakkuda nii tehnoloogilist kui ka õiguslikku raamistikku turvaliselt kaubeldava krüptoraha kasutuselevõtuks.

Korjuse arvates võiks Eesti oma krüptorahaga välja tulles pakkuda huvitatud isikutele niinimetatud mündi esmapakkumise (ICO – inital coin offering) võimalust, kus krüptorahasse ja Eesti digilahendustesse investeerida soovivad inimesed saaksid münte ostes rahastada Eesti digilahenduste arendamist.

"Paljud inimesed on hakanud e-residentideks ainult sellepärast, et nad on meie riigi, tehnoloogia ning ideede fännid ning e-residendiks olemine on neile võimaluseks oma toetust näidata. Riiklikult toetatud ICO annaks inimestele suurema osaluse meie riigi tulevikust osa võtmisel," märkis Korjus.

Niinimetatud Estcoini lanseerimisest teenitud tulud võiks Korjuse hinnangul suunata era- ja avaliku sektori koostööprojektidesse (PPP) ning kasutada ainult uute digitaalsete lahenduste arendamiseks. "See võimaldaks Eestil investeerida uutesse tehnoloogiatesse ja avaliku sektori innovatsiooni, alustades niinimetatud tarkadest lepingutest kuni tehisintelligentsini välja. Samuti selleks, et muuta teenused globaalselt skaleeritavaks," sõnas ta.

Pikema aja jooksul kujuneks Estcoinist Korjuse hinnangul rahvusvaheliselt aktsepteeritav maksevahend nii avalikus kui ka erasektoris. "Ettevõtted ja isegi teised riigid võiksid neid münte maksevahendina aktsepteerida," lisas Korjus.