"Täielikult toimiv pangandusliit on majandus- ja rahaliidu tuleviku ning töökohtade loomist ja majanduskasvu toetava finantssüsteemi jaoks hädavajalik. Me soovime pangandussektorit, mis tuleb toime kriisidega ja kus riskid jagunevad erasektori vahel, tagades sellega, et arvet ei esitata kohe maksumaksjale," ütles Euroopa Komisjoni asepresident ning finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu volinik Valdis Dombrovskis pressiteate vahendusel.

"Täna tutvustame me pragmaatilisi ideid, mis aitavad korraga tegeleda nii riskide jagamise kui ka nende vähendamisega. Loodetavasti annavad meie ideed kasulikku mõtteainet EL-i kaasseadusandjatele ja aitavad neil jõuda ülejäänud meetmete osas konsensusele 2018. aastaks," lisas ta.

Komisjon on esitanud meetmete ettepanekuid riskide täiendavaks vähendamiseks ja pankade riskijuhtimise parandamiseks. Eelmise aasta novembris esitas komisjon riskide maandamiseks laiaulatusliku meetmepaketi, mille jaoks tuleb muuta pangandussektori õigusakte.

Kuigi viivislaenude osakaal on vähenemas, soovitab Komisjon uusi meetmeid, millega vähendada viivislaene ja aidata pankadel mitmekesistada oma investeeringuid riigivõlakirjadesse. Riskide jagamisega seoses kavatseb komisjon esitada mitu ettepanekut, millega toetada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu tööd Euroopa hoiuste tagamise skeemi vastuvõtmisel, et tagada kodanike hoiused pangandusliidus kesktasandil; see on oluline element, mis on praegu puudu pangandusliidu lõplikust väljakujundamisest.

Lisaks soovitab komisjon liikmesriikidel kiiremini jõuda viimase võimalusena kasutatava ühise eelarvepõhise kaitsemehhanismi loomiseni, milles leppisid liikmesriigid kokku juba 2013. aastal. Selline mehhanism peaks tagama süsteemi tugevuse ja piisavad vahendid ühtsele kriisilahendusfondile isegi juhuks, kui samal ajal on vaja lahendada mitme suure panga kriis.