Hirmuäratavalt tavaliseks on muutunud niinimetatud teenusetõkestamise ründed, millega ülekoormatakse serverid, takistamaks kasutajatel ligipääsu veebisaidile. Näiteks tekitati niimoodi 2017. aasta 11. oktoobril hulgaliselt viivitusi Rootsi raudteeoperaatorile SJ. Laevandusettevõtet A. P. Møller-Maersk tabas viiruserünnak eelmisel suvel ning see läks maksma umbkaudu 300 miljonit dollarit.
Kokkuvõttes ohustab küberkuritegevus kogu ühiskonda nii indiviidi kui ka organisatsioonide tasandil, pärssides edasist digitaliseerumist, mis kasvataks efektiivsust ja tööviljakust. Kes julgeks näiteks istuda isesõitvasse autosse, teades, et häkkeril on võimalik üle võtta auto juhtimine. Milline ettevõte julgeks kohaldada uut süsteemi, teades, et sellega kaasneb tõsine turvarisk?
Konkurente kahtlustatakse kurjategijate palkamises
Kuritegelikud organisatsioonid häkivad ettevõtete süsteemidesse eesmärgiga pressida välja raha või varastada nende klientide ja partnerite andmeid. The Financial Times’i hiljutine uuring näitas, et sageli kahtlustavad ettevõtted oma konkurente rünnakute tellimises eriti juhtudel, kus pahavara eesmärk on takistada tavapärast majandustegevust või teenusepakkumist. Näiteks on üllatavalt paljusid internetis kauplevaid lillemüüjaid tabanud küberrünnakud vahetult enne sektorile märgilise tähtsusega valentinipäeva. Rünnakuid teostanud häkkerid on ka hiljem tunnistanud, et neid värbasid legaalsed ettevõtted, kes oma äritegevuses konkureerivad küberrünnaku ohvritega.
Küberkuritegevus tekitab tohutuid kulusid
Küberkuritegevusest tekkinud kulud on tohutud ja kasvavad kiiresti. Pole küll täpselt teada, kui palju küberkuritegevus ettevõtetele maksma läheb ning kui kiiresti need kulud kasvavad (see on osaliselt määratlemise küsimus), kuid kindlustusfirma Hiscox ja konsultatsioonifirma Hamilton Place Strategies hinnangul küündib iga-aastane kogukahju juba 450 miljardi dollarini ning kasvab umbes 15 protsenti aastas. Seda suurusjärku kinnitab kindlustusfirma Lloyds 2015. aastal tehtud hinnang, mis hindas tekkinud kahjude summaks 400 miljardit dollarit. Samas ületavad mitmed meedias avaldatud hinnangud neid näiteid mitmekordselt.
Kõiki hinnanguid ja uuringuid ühendab üks tähelepanek: kiire kasvumäär. Ponemon Institute’i ja Accenture’i avaldatud „Küberkuritegevuse kahjude uuring 2017“ uuris 254 ettevõtet seitsmes riigis – kõigil neist on vähemalt 1000 kasutajaga ärihaldussüsteemid. Uuringust selgus, et lõppenud aasta jooksul kasvas küberkuritegevusest tekitatud kahju keskmiselt 23 protsenti - 11,7 miljoni dollarini aastas ettevõtte kohta. Uuringus osalenud ettevõtetele on
kõige suurem kulu andmevargus, seejärel tööprotsesside katkestused ja müügi vähenemine.
Sellegipoolest jääb suur hulk küberrünnakutest lõpuni avastamata. Uusi arvutiviirusi töötatakse välja hämmastavalt kiiresti, mistõttu peavad IT-turvalahendusi pakkuvad ettevõtted kasutama tehisintellekti toimuva monitoorimiseks, viiruste tuvastamiseks ning vajalike turvalahenduste väljatöötamiseks. Loomulikult oskavad ka häkkerid panna tehisintellekti enda kasuks tööle ning valdkonnaekspertide sõnul muutub küberturve pikas perspektiivis kuritegelike häkkerite ja küberturbefirmade vaheliseks lahinguväljaks. Kellel on juurdepääs kõige võimsamale ja paremale tehisintellektile, arendamaks/avastamaks/kõrvaldamaks uusi viiruseid ja rünnakuid?
Investor otsibki kasvu
Andmekaitsesüsteemidesse ning isikutuvastus- ja juurdepääsukontrolli kõrgtehnoloogilistesse lahendustesse oodatakse igal aastal ligikaudu 20% täiendavaid investeeringuid.
Loomulikult ei lõika küberkuritegevusest kasu vaid häkkerid ja küberettevõtted, vaid ka tehnoloogiahiiud nagu Amazon, Microsoft ja Google, kes suudavad klientidele pakkuda turvalisi pilvelahendusi.
Digitaliseerumist küberohud siiski ei peata – lihtsalt on selge, et märkimisväärne osa efektiivsuse tõusust tuleb taasinvesteerida turvalahendustesse, tagamaks oma süsteemide vastupanuvõime ja isikuandmete kaitse. Küberturvalisusest on saamas digitaliseerumise ja automatiseerimise võimaldaja ning see on areng, mida investoritel tasub jälgida.