Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel kasvas töötajate arv 2017. aastal 2,2 protsendi ehk 14 000 võrra 659 000 inimeseni. Töötajate arvu kasv kiirenes eelmise aasta viimases kvartalis koguni 4,6 protsendini, mis tähendab, et siis oli hõivatud 21 000 inimest rohkem kui 2016. aasta lõpus. Eelmise aasta kokkuvõttes vähenes töötuse määr 5,8 protsendini.

Majanduskasv mõjutab hõivet tavapäraselt väikese viivitusega, mistõttu kasvas töötajate arv rohkem just eelmise aasta viimastes kvartalites, kui majanduskasv hakkas juba veidi aeglustuma.

Hõive määr ehk töötajate arvu suhe tööealistesse on jõudnud läbi aegade kõrgeimale tasemele ehk 67,5 protsendini, kuid see ei ole otseselt võrreldav buumiaegse tasemega, mil hõive määr oli 63 protsenti. Sarnaselt ülejäänud Euroopa Liiduga on pikale veninud majanduskriisist taastumisele ja suhteliselt madalale majanduskasvule vaatamata üllatuslikult kiirelt tööpuudus langenud ja hõivatute arv kasvanud. Eesti puhul võib kiire hõive taastumise põhjuseks olla 2009. aasta keskpaigast jõustunud töölepingu seadus, mis muutis töötajate palkamise ja vallandamise ettevõtete jaoks varasemast oluliselt odavamaks. Lisaks suurendas 2015. aastal käivitunud töötamise register tööhõive statistilisi näitajaid ning vähenes mitteametlikult töötavate inimeste arv. Samuti on pensioniea tõusu ja soodsa majandusolukorra tõttu tõusnud vanemaealiste töötajate arv.

Tööjõu puudus on ettevõtetele üks olulisemaid kasvu takistavaid tegureid ebapiisava nõudluse kõrval. Vaatamata süvenevale palgasurvele plaanitakse töötajate arvu veelgi suurendada, mis lubab eeldada tööturu positiivsete arengute jätkumist ka järgmistes kvartalites. Pikemas perspektiivis piirab lisatööjõu palkamise soove tööealise rahvastiku vähenemine, sundides ettevõtteid tootmist ümber korraldama, mis omakorda suurendab nõudlust kvalifitseeritud tööjõu järele. Kui tööturu mõttes aktiivsemas vanuserühmas (25–64aastased) on rahvaarv muutunud viimase viie-kuue aasta jooksul vaid mõnesaja inimese võrra, siis viimaste rahvastikuprojektsioonide kohaselt halveneb olukord lähiaastatel oluliselt ning alates 2020. aastast võib tööturult kõrvale jääda juba 5000–6000 tuhat inimest aastas.

Erki Lõhmuste, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja