Eesti nominaalne eelarvepositsioon peaks püsima väikeses puudujäägis, kuid struktuurne eelarvepuudujääk peaks suurenema oluliselt rohkem – möödunud aasta 1,1 protsendilt ligikaudu 1,5 protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT) 2018. ja 2019. aastal. Nominaalne puudujääk peaks jääma aga veidi alla 0,5 protsendi SKT-st.

Võttes arvesse, et komisjoni hinnangul on struktuurne puudujääk oluliselt suurem, võib aga juhtuda, et Eesti ei suuda oma eelarve-eesmärke täita ning võib väheneda suutlikkus seista vastu majanduse tsüklistele teguritele, teatas komisjon 23. mail avaldatud riigipõhises soovituses Eestile.

Kuigi on astutud samme piisavama pensioni, toimetulekutoetuste ja suuremate perehüvitiste tagamiseks, on siiski suurenenud suhtelises vaesuses elavate inimeste hulk ning ebavõrdsust ei vähenda märkimisväärselt ka maksukärped madala sissetulekuga inimestele, leidis komisjon, märkides, et eriti on probleeme pensionitega, mis ei ole kasvanud piisavas tempos.

Komisjon leidis ka, et vaatamata sellele, et Eestis on mõned kõrge lisandväärtusega ja teadmistemahukad sektorid, on jätkuvalt tagasihoidlik erasektori teadus- ja arendustegevus, teadusasutuste ja ettevõtete koostöö ning ettevõtete innovatsiooni ja tehnoloogiline suutlikkus. Kasvupotentsiaali suurendamiseks võib komisjoni hinnangul Eestile esmatähtis olla keskendumine inimkapitalile ning oskustele.