Dombrovskise sõnul on projekti, mille eesmärk on muu hulgas suurendada erasektori investeeringuid, jäänud kinni valitsuste taha, mis ei ole suutnud piisavalt kiiresti vastu võtta tarvilikke seadusi, vahendab Financial Times.

Kapitaliturgude liit näeks ette tururegulatsioonide ühtlustamist liikmesriikides, mis peaks lihtsustama piiriülest investeerimist erasektoris. Teatud osad sellest, sealhulgas pankrotimenetluste lihtsustamine, üleeuroopaliste pensionifondide loomine ja piiriüleste tagatud võlakirjaturgude loomine on aga mõneti soiku jäänud.

"Teeme nüüd üleskutse kapitaliturgude liidu prioriteediks seadmiseks, seda mitte ainult sõnades ja poliitilistes avaldustes, vaid ka praktikas. Tahame, et tehtaks nähtavaid edusamme seaduste muutmisega," ütles Dombrovskis.

Ta lisas, et  komisjoni eesmärgiks on endiselt projekt lõpule viia enne komisjoni praeguse mandaadi lõppu 2019. aasta novembris, kuid see vajaks praegusest oluliselt enam pingutamist.

Soov kapitaliturgude toimimist liidus tõhustada on osaliselt vastus Brexitile, kuivõrd Euroopa Komisjon on mures, et liit peab oma praeguse ühe suurima finantskeskuse Londoni kadudes parandama tingimusi ettevõtete jaoks. Euroopa Keskpank (ECB) on teatanud ka, et kapitaliturgude liit aitaks euroalal paremini toime tulla finantskriisidega.

Komisjoni ametnike sõnutsi on tegu aga üpriski keeruka ülesandega, kuivõrd see puudutab riikide jaoks tundlikke sektoreid nagu pensionifondid ja samuti kohalikul tasandil väljakujunenud pankrotimenetluste korda. Samuti ei ole osa riike hästi vastu võtnud ideed, et loovutatakse kontrolli finantsjärelevalve üle Brüsselile.

Dombrovskis märkis, et projekt on võtmetähtsusega Euroopa majanduskasvu hoogustamisel. "Kui otsida põhjuseid, miks mitmed ettevõtted Euroopas, sealhulgas turgudel olevad ettevõtted, finantstehnoloogia firmad, ei ole oma tegevust üleeuroopaliseks kasvatanud, siis näeb selgelt, et põhjuseks on killustunud regulatsioonid ja järelevalve, kus iga riik nõuab erinevaid asju," rääkis ta.