Direktiiv võeti vastu 438 poolt- ja 226 vastuhäälega, erapooletuks jäi 39 saadikut.

Juulis toimunud hääletusel Euroopa Parlament autorikaitse direktiivi muutmist heaks ei kiitnud ning alates sellest on osapooled lisanud paketti ulatuslikke muudatusi.

Vastuvõetud ettepanekus tehti mõningaid kompromisse selle osas, kuidas uudistetootjad saavad internetifirmasid sisu linkimise eest tasu küsida, seejuures lõdvendati veidi ettepanekut, mille kohaselt olnuks platvormid nagu YouTube ja Facebook sunnitud filtreerima ja automaatselt kustutama sisu, mis rikub autoriõigusi.

"Euroopa Parlamendi otsus on tugev ja positiivne signaal ning oluline samm meie ühise eesmärgi poole kaasajastada autorikaitseseadusi Euroopa Liidus," teatasid Euroopa Komisjoni volinikud Andrus Ansip ja Mariya Gabriel, kes reformiettepaneku tegid.

Hääletuse eel kutsus Prantsusmaa president Emmanuel Macron seda "fundamentaalseks võitluseks autoriõiguste üle", lisades, et "Euroopa peab olema oma kultuuri vääriline".

Seaduse eesmärk on tagada internetis sisutootjatele õiglane autoritasu, kuid ettepanekut laitsid häälekalt nii USA tehnoloogiahiiud kui ka internetivabaduse aktivistid, kelle hinnangul tähendab selle heakskiitmine olulisi piiranguid sõna- ja loominguvabadusele. Seejuures on osad aktivistid hoiatanud, et selle vastuvõtmine tähendaks lõppu internetimeemidele. Samuti on hoiatatud, et direktiivi võidakse kuritarvitada poliitilise tsensuuri jaoks.

Seaduse poolt on olnud aga traditsioonilise meedia esindajad, kellele valmistab muret reklaamikäibe kadumine ja kaitstud sisu ebaõiglane levitamine, kasutades sotsiaalmeedia platvorme, nagu Facebook.

12. septembri hääletus tähendab, et Euroopa Parlament saab hakata pidama direktiivi muutmise osas kõnelusi Euroopa Liidu Nõukoguga ja Euroopa Komisjoniga. Pärast kõnelusi pannakse ettepanek uuesti hääletusele.