II samba fondide tootlused on olnud keskmiselt eeldatust madalamad. Seadus peab toetama II samba tootluse kasvu. Selleks antakse fondivalitsejatele vabamad käed II samba fondide investeerimispoliitika kujundamiseks ja tuuakse tasud alla.

Pensionifondi valitsejad peavad jätkuvalt investeerima pensioniraha professionaalselt ja tegutsema osakuomanike parimates huvides. Pensionifondide investeerimispiirangute muutmisega aga vähendatakse riigi sekkumist riskide võtmisesse. Eelnõu kaotab aktsiariski võtmise piirangud, mis tähendab, et edaspidi võib pensionifond investeerida ka 100 protsenti aktsiatesse.

Ühtlasi võimaldatakse pensionifondidel teha suuremas mahus kinnisvarainvesteeringuid ning teisi, turuväliseid ja vähem likviidseid investeeringuid, mis pensionifondide pikka ajahorisonti arvestades sobivad nende investeerimisportfelli. Need muudatused toetavad ka Eesti investeeringute tegemist.

Alles jäävad konservatiivsed pensionifondid, kuid riskide paremaks juhtimiseks lubab eelnõu ka neil kuni 10 protsendi ulatuses aktsiatesse investeerida.

Pensionifondide valitsemistasu piirmäärad on kehtestatud seaduses, kuid fondide tegelikud tasud on väga erinevad, jäädes vahemikku 0,29 kuni 1,46 protsenti. Eelnõu toob keskmise valitsemistasu praeguselt 0,96 protsendilt 2019. aastal 0,62 protsendile.

„Kuigi pensionifondide tasud on juba langenud ja langeksid veel, pean oluliseks, et see langus oleks senisest kiirem. Veel olulisem on, et pensionifondide tootlused oleksid head, tasu suurus võtaks seda tootlust arvesse ja pensionifondide raha jõuaks ka Eesti majandusse,“ ütles rahandusminister Tõniste.

Eelnõu kohaselt on II samba pensionifondide uueks valitsemistasu piirmääraks 1,2 protsenti senise 2 protsendi asemel. Pensionifondi valitsejatel lubatakse võtta 1,2 protsendist kõrgemat tasu, kuid seda tingimusel, et fondi investeerimistulemused on head ja pakuvad osakuomanikele paremat tootlust. „Tasude jõuline allatoomine ei tohi saada takistuseks keerukamate investeeringute, sh kodumaiste investeeringute tegemisel, kus on suurem potentsiaal nii paremale tootlusele kui kasule Eesti majandusele,“ selgitas Tõniste. Kõrgema tasu võtmiseks peab pensionifondi tootlus ületama pikaajaliselt sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa kasvu.

Sama eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta. Ühtegi sellist fondi, mida see regulatsioon puudutab, Eestis ei ole. Tööandja sissemakseid olemasolevatesse III samba skeemidesse direktiivi ülevõtmine ei puuduta.

Seaduse muudatused jõustuvad 2019. aasta jaanuaris.