Saata printerisse

Pangaliit: pankrotimenetluse korral ei peaks tuvastama tegelikku kasusaajat

Eesti Pangaliidu arvates tuleks seadusesse sätestada erand, mille kohaselt pankrotimenetluses oleval äriühingul ei ole rahapesu mõistes tegelikku kasusaajat ning seega ei oleks kohustust ka tegelikku kasusaajat tuvastada.

Pangaliidu arvates tuleks Eestis avada arutelu teemal, kas pankrotimenetluses on üldse tegelikke kasusaajaid. Näiteks Rootsis pole liidu sõnul pankrotis isiku tegeliku kasusaaja tuvastamine vajalik, kuna pankrotis isikul on võimatu saada kasu tehingutest pankrotivaraga.

"Teeme ettepaneku algatada sellel teemal arutelu, kuhu oleks lisaks krediidiasutustele ja pankrotihalduritele kaasatud ka õigusloome ja järelevalve esindajad," kirjutab liidu tegevdirektor Katrin Talihärm kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale saadetud kirjas.

"Omalt poolt soovime algatada arutelu eesmärgiga sätestada seaduses erand, mille kohaselt pankrotimenetluses oleval äriühingul ei olegi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes tegelikku kasusaajat ja kohustatud isikutel ei oleks kohustust tegelikku kasusaajat tuvastada," lisas ta.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda saatis pangaliidule ettepaneku ja põhjenduse, miks pankrotihalduritelt mitte küsida täiendavaid andmeid pankrotimenetluses olevate äriühingute tegelike kasusaajate kohta.

Põhjendusena tõid kohtutäiturid esile selle, et pankrotimenetluse olemusest lähtuvalt puudub krediidiasutustel vajadus pankrotimenetluses rakendada pankrotis võlgnike puhul tugevdatud hoolsusmeetmeid tegelike kasusaajate tuvastamiseks.

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite hinnangul tuleks tegeliku kasusaajana käsitleda võlausaldajaid ning vara võõrandamisel nii võlgnikku kui ka võlausaldajaid, mitte aga pankrotihaldurit. Selles osas nõustub pangaliit kojaga, et pankrotihaldur teeb tehinguid pankrotivaraga nii võlausaldajate kui ka võlgniku huvides ja arvel.

30. oktoobriks pidid ettevõtted, mittetulundusühingud ja sihtasutused esitama andmed oma tegelike kasusaajate kohta, tähtajaks esitas nõutavad andmed vähem kui 60 protsenti ühingutest.

Andmete esitamise kohustus tuleneb Euroopa Liidu rahapesu direktiivist, mille kaugem eesmärk on luua üleeuroopaline platvorm, mis ühendab riiklikud registrid ja lubab kontrollida tegelikke kasusaajaid kõikjal Euroopas. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus kehtestab selgelt äriühingu kohustuse esitada äriregistrisse tegelike kasusaajate andmed ning ette on nähtud ka vastutus andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest.

Äriühingu tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab või kontrollib juriidilist isikut piisava arvu aktsiate, osade, hääleõiguste või omandiõiguse otsese või kaudse omamise kaudu, sealhulgas osalus esitajaaktsiate või -osade kujul, või muul viisil. Äriühingute kohta tuleb registrisse esitada andmed inimeste kohta, kes kontrollivad ühingus otse või teiste ühingute kaudu osalust vähemalt 25 protsenti pluss üks osa või aktsia.

Ühingu juhatus peaks hoidma tegelike kasusaajate andmed ajakohasena ehk esitama värskendatud andmed 30 päeva jooksul pärast tegelike kasusaajate muutumist. Samuti kinnitab iga ühing oma tegelike kasusaajate andmed iga esitatava majandusaasta aruandega.

Järgmise aasta alguses jõustuvad seadusesätted, millega antakse politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroole ning finantsinspektsioonile õigus menetleda väärteona tegeliku kasusaaja andmete esitamata jätmist või valeandmete esitamist.

Varsti üle võetava viienda rahapesu vastase direktiivi kohaselt tekib lisaks kohustatud isikutel, nagu näiteks pankadel või notaritel, kohustus hakata juhtumipõhiselt teatama kahtlustest, et registris on avaldatud valeandmeid. Viienda rahapesu tõkestamise direktiivi nõuded tuleb Eesti seadustesse kirjutada hiljemalt 2020. aastaks. Kontrollimehhanismi kujundamisega Eesti õiguses on kavas alustada järgmisel aastal.