Saata printerisse

Autoturg muutuste lävel: kolm trendi, mis uuel aastal Eestis kanda kinnitavad

Eestlased võtavad üha enam üle maailma autoturu viimaste aastate trende, millest silmatorkavaim on üleminek keskkonnasõbralikele mootoritele. Amserv Grupi Toyota brändijuhi Margus Nõmmiku sõnul tulevad kolm kõige tugevamat trendi hästi välja ka Eesti populaarseima automargi, Toyota puhul.

Keskkonnasõbralikud mootorid

Nõmmiku sõnul müüakse Eestis sel aastal üle 40% uutest Toyota sõiduautodest hübriidmootoriga, mis on pea kaks korda enam muu Euroopaga võrreldes. “Kuigi Eesti autopark on Euroopa vanimaid, olles õhuheitmetelt ka üks saastavamaid, on hübriidide ostjad seda olukorda muutmas,” kirjeldas Margus Nõmmik.

Hübriidmootorite kõrval omab aina laiemat kõlapinda ka riigi toetatud biometaan ja vesinikkütus. “Usun, et Amservi Toyota esindused hakkavad koheselt vesinikautosid müüma, kui Eesti esimene vesiniktankla valmib,” viitas Margus Nõmmik.

“Täna peaks igaüks vaatama oma kütusekulu - kui ikkagi sõiduautoga sõites kulub 100 kilomeetrile üle 7 liitri kütust, siis puhtalt oma rahast hoolides võiks mõelda uue sõiduauto peale,” viitas Margus Nõmmik. Samuti on tema sõnul lähenemas lõpp diiselmootoriga sõiduautodel - niivõrd saastav sõiduauto kaasaja masinate kõrval enam ei kesta.

Uue põlvkonna turvavarustus

Eestis on palju räägitud meie autopargi kõrgest keskmisest vanusest. “Kes sõidab vanema kui 10-aastase autoga, on tegelikult väga ohtlikus olukorras - lisaks räpasemale õhuheitmele kulutab autojuht rohkem raha kütusele ning on kaitsetum liikluses, sest uued autod on aina parema turvavarustusega,” kirjeldas Margus Nõmmik.

Näiteks Toyota uutel mudelitel on baasvarustuses juba püsikiirusehoidja koos pikivahejälgijaga. “Eestlased ei armasta väga nõutud pikivahet hoida ja nii on avariid kerged tulema, eriti halbades teeoludes. Uutel autodel teeb auto ise pool tööd juhi eest ära, kaitstes autos olijaid võimaliku kokkupõrke eest,” sõnas Margus Nõmmik.

Lisaks on uutel autodel ka pimedanurga andurid standardvarustuses ja nii tunneb näiteks Toyota auto ära jalakäijad, jalgratturid ja teised sõidukid veel enne kui juht seda märkab. “Nõnda jäävad ära õhtused võpatused, kui külavaheteel helkurita jalakäijast möödud,” kirjeldas Margus Nõmmik. Tema sõnul on anduritest abi ka parklates, kus pimedal ajal tagurdama hakates on andurite abil selgunud, et tumedas riides inimene jäi märkamata või mõni uljaspea kihutas parasjagu mööda.

Isejuhtiva auto hiiliv lähenemine

Kuigi isesõitvad autod veel masstootmises pole, on Margus Nõmmiku sõnul see iga aastaga aina reaalsemaks muutumas. “Isesõitvate autode arendamine toob tegelikult hulga võite ka n-ö tavaautodele - Toyota sõidukid tunnevad juba ise ära liiklusmärgid, andes juhile teada kehtivast piirkiirusest,” viitas Margus Nõmmik.

“Isesõitvatest autodest pärit teadmistega on loodud ka sõidauto rajal hoidmise süsteem ning järgmised aastad toovad aina enam selliseid funktsionaalsusi juurde. Eesmärk on väga lihtne - et juhile jääks võimalikult vähe rutiinseid tegevusi autosse ning et turvalisus oleks parim võimalikest,” märkis Nõmmik.