Mõiste

KMS-i § 29 lg 3 märgib, et sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt:

• teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
• imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks;
• ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse (mille käibe tekkimise koht on Eesti) maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks;
• ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba (millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt käibemaksu arvestama) maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.

Seega on sisendkäibemaks üldjuhul näidatud kauba või teenuse ostuarvel, kuid peale selle on sisendkäibemaks ka teatud juhtudel kauba või teenuse ostult arvutatud pöördkäibemaks, mis üldjuhul tekib siis, kui välisriigi isik müüb Eesti ostjale kauba või teenuse nullmääraga ja Eesti ostja arvutab pöördkäibemaksu. Peale selle tekib pöördkäibemaks ka riigisiseselt ostult kooskõlas KMS-i § 411 lõikes 2 toodud erikorraga kaupade ostul.

Mahaarvamise põhiprintsiip

Sisendkäibemaksu mahaarvamise põhiprintsiip on esitatud KMS-i § 29 lõikes 1. Selle kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS-i § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse – välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16) – tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks.

Täismahus artiklit saate lugeda Raamatupidamisuudiste peatselt ilmuvast seitsmendast numbrist (nr 7, 2018).

Kui Teil ei ole Raamatupidamisuudised veel tellitud, saate seda teha SIIT.