“Eesti on üks väheseid Euroopa Liidu riike, kus selline võimalus täna puudub ja huvirühmad on seda aktiivselt ka soovinud,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste. “Kindlustusühistute turule tulek suurendaks konkurentsi ja tarbijatele võib see tähendada nii soodsamaid hindu kui uusi teenuseid,” lisas minister.

Kindlustusühistud peavad täitma samu reegleid, mis on kehtestatud aktsiaseltsi vormis tegutsevale kindlustusandjale. Peale selle peavad nad lähtuma oma tegevuses tulundusühistu regulatsioonist.

Ühistust ja aktsiaseltsist kindlustusandjat eristab ennekõike see, et kindlustusühistu omanikud ei ole mitte aktsionärid, vaid liikmed. Kindlustusvõtjate ja liikmete kaudu toimub ka kapitali kaasamine.

Kõigil on põhikirjas kokkulepitud tingimustel võimalik kindlustusühistu liikmeks astuda, samuti liikmelisus lõpetada. Kuna liikmed on ise kindlustusühistu omanikud, on neil õigus osaleda kindlustusühistu juhtimises ja kasumi jaotamises.

Ühistu asutamiseks lepivad vähemalt kaks isikut kokku, et nad hakkavad ühiselt kokkulepitud riske kindlustama, otsustades ise, kas nad kindlustavad ainult oma liikmete kindlustusriske või ka teiste inimeste ja ettevõtete omi.

Kindlustusühistuna tegutsemiseks peab ühistu taotlema finantsinspektsioonilt tegevusloa. See tagab, et ühistul on kindlustustegevuseks piisavad vahendid ja suutlikkus teenuse pakkumiseks.

Eelnõu baseerub selle väljatöötamiskavatsuse konsulteerimisel saadud tagasisidel ning huvirühmade ja partneritega peetud aruteludel.  
Seadusemuudatused jõustuvad üldises korras.

Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda SIIN: