Audit

Ajakirja tellijate audiiti teemal küsimustele vastavad: Maire Otsus-Carpenter, Villems Donoway, Crowe Horwath

Rubriigis ''Vis-a-Vis: Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

 

Tere!

Mul on küsimus seoses puhkusetasu arvestamisega. Õpetaja läheb 29.juunist 56 päevaks puhkusele. Viimase kuue kuu jooksul sai ta stabiilset palka ja mingisuguseid juurdemakseid ta ei saanud. Detsembrist 2008 kuni aprillini 2009 oli tema palk 10 000 krooni, alates maist aga 9500 krooni. Tuleb välja, et puhkusetasu arvutatakse 9500 kroonilt ja seega kaotab ta mingi osa rahast. Kuidas sellisel juhtumil õigesti talitada?

KÜSIMUS:

Palun ütelge, kas võib firmat mitte likvideerida, vaid peatada selle tegevus?
Millised tingimused peavad olema täidetud?
Teadagi koondatakse kõik töötajad, kulusid ei ole, kuid on liising, mida on vaja maksta. Mida teha?
Tänan.

Tere!
Põhivara (sõiduauto) bilansiline maksumus on oluliselt madalam turuhinnast. Tahan aastaaruandes näidata allahindlust . Kas lisades on vaja kirjeldada allahindlustesti või piisab märkimisest, et allahindamisel juhinduti turuhinnast?

Tere päevast, palun andke nõu, kuidas arvestada kalendripäevade arvu puhkusetasu arvutamiseks, kui inimene on viimased 2 kuud töötanud lühendatud tööajaga kooskõlastatult tööinspektsiooniga (3 kaheksatunnist tööpäeva nädalas).
Tänan.



Tere päevast!
Saabus kaup Venemaalt, real põhjustel konfiskeeris Eesti toll 30 000 krooni väärtuses kaupa.
Kuidas kajastada võlga hankijale?
1) kauba kogumaksumust, mis vastavalt nende arvele oli näiteks 500 000 krooni
2) või vastavalt deklaratsioonile IM A, kus summa on 30 000 krooni võrra väiksem, s.o 470 000 krooni
3) millistesse kuludesse kanda see summa, kui võlg ja kauba maksumus on siiski erinevad?

Tänan
Triin

Tervist!

Palun abi järgmistes küsimustes: (kõik probleemid on tulnud ilmsiks pärast aastaaruande esitamist)
-on avastatud kaks eelmise aasta arvet, mis on tasutud käesoleval aastal. Kuidas korrigeerida (kirjendada)?
-ühe pangaarve saldo raamatupidamises ei lange ühte tegelikuga (möödunud aasta detsembris ja novembris tasuti arveid, need veel puuduvad ja pangale ei makstud). Kuidas saab seda probleemi lahendada?
-eelmise aasta septembris vormistati liisinguleping põhivara ostuks (graafik kahe aasta peale), ettemaks 15%. On märgitud maksumus koos käibemaksuga (tärnike kommentaariga “Erand – tulenevalt EV käibemaksuseadusest on käesolevas lepingus väljaspool Eestit osutatava reisijateveo teenuse hinnad kajastatud ilma käibemaksuta”). Maksegraafikus ei ole käibemaksu eristatud, kas võib seda arvestada põhivara arvele võtmisel?
Möödunud aastal kirjendati makseid lihtsalt kui jooksvaid kulusid (ilmselt ei olnud lepingut käepärast). Vormistamine toimus alles käesoleva aasta jaanuaris, põhivara võeti arvele, eraldati käibemaks ja tasuti lihtsalt kui tarnija arvet, kuid mitte kõike korraga, vaid osade kaupa. \

Jutt on 2007. ja 2008. aastast.

Tere päevast!
Palun vastake sellisele küsimusele: kas aastaaruandes on vaja  arvutada hoone amortisatsiooni hooneühistus (HÜ), mis varem oli garaaюiühistu, aga nüüd on ümber registreeritud HÜ-ks. Endistes garaaюiühistutes ei toimu äritegevust, kasumit ei ole ja amortisatsiooni arvutamine ainult vähendab omakapitali. Kui seda on ikkagi vaja teha, siis palun andke nõu, kuidas seda õigesti teha.

Probleem ei ole aastaaruannete koostamises ega raamatupidamises. Raamatupidamine on korraldatud nõuetekohaselt, kahekordse kirjendamise meetodil, arvestust peab raamatupidaja, kes töötab lepingu alusel.  Probleem on selles, et mittetulunduslikud, mitteärilised garaaюiühistud registreeriti ümber ärilisteks tulundusühistuteks. Mina püüdsin nii kohtumistel kui ka koosolekutel sellele vastu vaielda ja nõuda, et keegi meid mingisugustel asjaoludel ei likvideeriks. Meie ühistu ülesanne on territooriumi koristamine ja prügivedu, s.o nii nagu korteriühistutes. Kuid üks endise garaaюiühistu (nüüd on see HÜ) liige oli lugenud hooneühistuseadust, ta jooksis mööda linna, külastas juriste ja hirmutas kõiki, et kui meie ei registreeru ümber HÜ-ks, siis rikume seadust ja meid likvideeritakse. See inimene oli lugenud seda seadust originaalkeeles. Mul ei õnnestunud talle ega ka teistele tõestada, et meie ühistu eesmärk ei ole äritegevus. Rahvas oli koosolekul nagu lambakari – kõik hääletasid poolt. Aga mida nüüd teha? Meie aastatulud kujutavad endast meie makseid territooriumi koristamise, prügiveo ja kütte eest. Garaaюe on meil 127, igaühel 1000 krooni suurune makse, seega 127 000 krooni aastas. Aga hoone (1970. aastal ehitatud ühekorruselised boksid pinnaga 16–18 rm2) bilansiline maksumus on turuhinnas 14 000 000 krooni. Kui hakata arvutama amortisatsiooni, siis ma ei tea – KUIDAS?

Austusega Milvi  Tamm 



Tere! Raamatupidamisuudistes 8/2008 ja 1/2009 kirjutate müügitulu aruandest,et viimane tuleb esitada aruandele lisaks ja saata originaal äriregistrile.
Kas müügitulu aruanne peab olema ka aruande sees lisana vastavalt RS lisa 3 punkt 4?

Ette tänades, Ester
15.05.2009.a

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes