Audit

Ajakirja tellijate audiiti teemal küsimustele vastavad: Maire Otsus-Carpenter, Villems Donoway, Crowe Horwath

Rubriigis ''Vis-a-Vis: Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

 

Esitan ilmselt küsimuse, mida sooviksid teada paljud. On osaühing – sellel ainuomanik, kes ühtlasi ka juhatuse liige. Ettevõttel ei ole võimalik maksta juhatuse liikmele mingit tasu (töö)ülesannete eest. Samas on juba (eelnevate perioodide eest) igakuiselt deklareeritud TSD-l ja makstud minimaalne sotsiaalmaksukohustus (juhatuse liige soovib, et tal oleks ravikindlustus). Kas ainult selline sotsiaalmaksukohustuse deklareerimine ja maksmine on väga vale või siiski on mingid võimalused? Millised on niisugusel juhul õiged sammud edaspidi, kui eelnevalt  on tehtud nii? Või on kõige õigem ikka deklareerida vähemalt miinimumpalk ja maksta siis sealt kaasnevad maksud (kuigi nagu eelnevalt mainisin, ei ole ettevõttel piisavalt vaba raha, et sedasi talitada)?

Vastab Toomas Villems, vandeaudiitor, Villems Donoway:

Ettevõte on valinud audiitori, kellega olid vormistatud kõik vajalikud dokumendid ning tehtud vajalikud toimingud Äriregistris. Mõne aja möödumisel otsustati aga teise audiitori kasuks. Kas ettevõte saab audiitori ühepoolselt tagasi kutsuda?

Vastab Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor:

Äriregistri nõudel ei tohi omakapital olla vähem kui 2500 eurot. Kas sama nõue kehtib ka ettevõtetele, mis on asutatud sissemakseta? Asutasime osaühingu ilma sissemakseta. Põhikirjas ei ole nõuet omakapitali moodustamiseks tulevikus.
Ettevõtte asutamisel pandi kirja:

D Osakapital nimiväärtuses 2500 eurot
K Sissemaksmata osakapital 2500 eurot

Kasum esimesel tegevusaastal ei ületanud 2500 eurot, mis tähendab, et ettevõtte omakapital on väiksem kui 2500 eurot ja ei vasta seega äriregistri nõudele. Samuti tahaksin teada, kas on olnud selliseid pretsedente? Kuidas äriregister reageerib selliste tulemustega bilansile?

Vastab Vadim Dontševski, vandeaudiitor, partner, Villems Donoway:

Ettevõte alustas tegevust 2001. aasta mais. Käesoleva aasta mais tähistati oma 12. sünnipäeva. Aastate jooksul on kogunenud suur arhiiv, mida me säilitame oma kontoris. Kas võib hävitada kõik raamatupidamisdokumendid, sealhulgas lepingud aastatest 2001, 2002 ja 2003, sest nende vormistamisest on möödunud 10 aastat? Või tuleb mõned dokumendid alles hoida hilisemaks? Kuidas neid õigesti hävitada? Kas peab olema eraldi dokument, mis kinnitab ettevõtte arhiivi hävitamist?

Vastab Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor:

Missugused raamatupidamiskanded tuleb teha raamatupidamisarvestuses maksukohustuse kajastamisel ja selle täitmisel tööandja sõiduauto töötajale kasutada andmisel ehk siis erisoodustuse andmisel? Erisoodustus on 256 eurot, sõiduauto omatarbe käibemaksuga maksustatav väärtus on 213,33 eurot, käibemaks 42,67 eurot, tulumaks 68,05 eurot ja sotsiaalmaks 106,94 eurot.

Vastab Olesja Timofejeva, audiitori abi, Villems Donoway:

Kuidas kõige õigemini kajastada ettevõtte raamatupidamises järgmist asjaolu: Töötukassa andis töötule eraisikule toetust ettevõtluse alustamiseks, raha kanti eraisiku arvele. Eraisik moodustas osaühingu – omakapitali raha tuli isiklikust taskust, kuid kõik ettevõtluse alustamisega seotud kulud Töötukassa toetuse arvelt. Eraisik kandis selle toetuse täies ulatuses ettevõtte kassasse. Töötukassa on arvamusel, et kanne tuleks teha D: kassa ja K: tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest. Ei saa aru, kuidas saab sellist kannet teha, sest toetust anti ju eraisikule...

Vastab Darja Roos, vandeaudiitor, Villems Donoway:

Kas seoses kuupalga alammäära tõstmisega tuleb vastavalt indekseerida (proportsionaalselt tõsta) kojamehe, koristaja jne palka korteriühistus? Enne 01.01.2013 oli koristaja palk 106 eurot.

Vastab vandeaudiitor Maire Otsus:

Ettevõte soetas omale sõiduki eraisikult. Sõlmiti ostu-müügileping ning kohe registreeriti lepingu alusel sõiduk ettevõtte nimele. Kahjuks ei jõudnud leping aga raamatupidamisse, vastutav isik  kaotas selle ära. Kuidas peaks raamatupidaja antud tehingut kajastama ning kas lepingu puudumine kujutab endast ka mingisuguseid maksuriske? Tehingut tõendab pangaülekanne ning ARK-i väljastatud registreerimistunnistus.

Vastab Darja Roos, vandeaudiitor, Donoway Assurance:

Väiksel jaekaubandusega tegeleval perefirmal (kauplus), kus töötavad ainult sugulased ja kõik usaldavad üksteist, ei ole laoarvestusprogrammi, selle asemel tehakse iga kuu lõpus lao inventuur. Kas selline laoarvestuse pidamine on lubatud?

Vastab Darja Roos, vandeaudiitor, Donoway Assurance:

Asutasime uue firma 2011. aasta augustis. Tegevust ei olnud. Kas peame 2011. aasta eest esitama eraldi bilansi või võib selle liita 2012. aasta bilansiga? Äriregistrist sain vastuse, et tuleb esitada nullbilanss. Nii palju kui mina mäletan raamatupidamisseminaridelt, võib juhul kui firma on asutatud vähem kui kuus kuud enne aruandlusperioodi lõppu, liita bilansi järgmise aasta bilansiga.

Vastab Darja Roos, vandeaudiitor, Donoway Assurance:

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes