Audit

Ajakirja tellijate audiiti teemal küsimustele vastavad: Maire Otsus-Carpenter, Villems Donoway, Crowe Horwath

Rubriigis ''Vis-a-Vis: Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

 

Ettevõte ostis auto ja rentis selle endale tagasi kasutusrendi lepingu alusel. Auto osteti tegelikult müügiks ja seisab laos. Kuidas oleks õigem seda tehingut kajastada? Kas on õige, kui auto võetakse lattu ja kajastatakse kasutusrenti kapitalirendi tingimustel. Lühi- ja pikaajalised kohustused: kas intressid peaks sellisel juhul lisama lao hinnale? Kas aruandes peab need kuidagi eraldi välja tooma? Ka juhul, kui kasutusrent on kajastatud kapitalirendina?

Vastab Donoway Assurance vandeaudiitor Darja Roos:
Kas ettevõtte hindamise kulud tuleb kasumiaruandes kajastada real „Muud ärikulud”?

Vastab Donoway Assurance vandeaudiitor Darja Roos

Firma X soetas 2009. aastal põhivara summas 11 635 krooni (743,61 eurot). Põhivara arvestus toimub lineaarse meetodi järgi, amortisatsiooni periood on viis aastat ja amortisatsioonimäär 20% aastas ning jääkmaksumus 0. Igakuine amortisatsiooni summa on 12,39 eurot ja selle aasta lõpu seisuga on amortiseerida vaja veel 223,12 eurot.
Praegu nimetatud põhivara kasutamist hinnates on võimalik seda kasutada ka pärast viit aastat, kui raamatupidamislik amortisatsiooni arvestus on läbi.

Seega, kuidas oleks õigem:
1) Kas jätkata põhivara arvestust praegusel meetodil, kuni viis aastat saab läbi ja pärast seda kajastada põhivara bilansiväliselt kui ettevõtte tegevuses kasutatavat vara?
2) Uurida järgmise aasta alguses, mis võiks olla antud seadme turuväärtus 2013. aastal. See turuväärtus jätta jääkmaksumuseks ning arvutada järelejäänud aastatele uus amortisatsioonikulu. Kui amortisatsiooniperioodi lõpus selgub, et põhivara kasutatakse edasi, siis teha uus korrigeerimine ja amortisatsiooni edasi arvestada.
Kui valida teine variant, siis milliseid raamatupidamislikke dokumente peaks vormistama, millised lausendid koostama ja kuidas kajastada aastaaruandes?

Vastab Donoway Assurance vandeaudiitor Darja Roos:

Osakapitali ei ole teise osaniku tõttu võimalik 2011. aastal eurodesse vormistada. Kuidas kroonides registreeritud osakapitali kajastatakse 2011 majandusaasta aruandes?

Vastab Donoway Assurance vandeaudiitor Darja Roos:

Selle aasta juulis osales meie firma Läti firma loomises. Meie ettevõte kandis Läti firma osakapitali 1400 LVL-i, mis moodustas 2/3 summast. Läti firma tegeleb ehitusega. Vajaduse korral on meie firma valmis andma Läti firmale intressidega laenu äritegevuse alustamiseks. Ühistegevust kahe firma vahel ei ole ette nähtud. Siit küsimus: Kas meie firma jaoks on Läti firma näol tegemist tütarfimaga? Kas 2011. a kohta tuleb koostada konsolideeritud bilanss?

Vastab Aleksei Kuznetsov, Donoway Assurance maksukonsultant:

 

Ettevõtte on avanud filiaali Eestis. Kuidas pidada filiaali arvestust – kas selleks on olemas mingi juhend? Kuidas teha pangaülekandeid nn emaettevõttelt filiaali? Kas filiaali jaoks on vaja põhikapitali? Kus kohas saaks tutvuda vastavate nõuetega?

Vastab Aleksei Kuznetsov, Donoway Assurance auditi projektide juht:
Eelmine raamatupidaja tegi korteriühistu raamatupidamises vigu, ei andnud üle dokumente, maksud ei vasta maksudeklaratsioonile, osaliselt on puudu analüütiline ülevaade, ei ole võimalik toetuda aastaaruande saldole. Kas võib reguleerida saldot remondifondi abil? Kuigi ma saan aru, et ka see pole õige. Kuidas toimida sellises olukorras?

Vastab Aleksei Kuznetsov, Donoway Assurance auditi projektide juht

Ettevõte ei olnud nõus sellega, et Maksu- ja Tolliamet määras talle rahalise trahvi kauba aresti pärast ning pöördus apellatsioonkaebusega kohtusse.

Kohtuotsust veel ei ole tehtud.

Raamatupidaja seisukoha järgi tuleb aastaaruandes:

  • kajastada trahv tulevaste perioodide kuluna;
  • arestitud kaup tuleb samuti kajastada tulevaste perioodide kuluna.

PS. Vastasel korral lõpetab ettevõte oma esimese tegutsemisaasta kahjumis.

Kas raamatupidaja arvamus on õige?


Ettevõttel «ripub» laenukohustus intressidega, millele keegi ei pretendeeri. Kunagi oli ettevõttel tootmine, millesse oli ka investeeritud. Ettevõte on ammu tootmise lõpetanud, aga see «saba» on jäänud rippuma.

Ühelt poolt on intressidega laenukohustus, teiselt poolt kahju, mida kannab ettevõte. Ja loomulikult pidevalt tulevad kirjad äriregistrist.

Ettevõtte uue tegevuse arvel ei ole võimalik katta eelmiste perioodide kahjusid. On vastu võetud otsus kustutada kohustus raamatupidamisest.

Kas on õige laenusumma näidata muudes tuludes ja intressid finantstuludes? Kuidas tuleb õigesti vastav dokument koostada?
Kas raamatupidamise jaoks piisab juhatuse liikme otsusest?

Lugesin ajakirjast Stella Zdobnõhi artiklit “Raamatupidaja ja aastaaruanne“. Mulle jäi arusaamatuks tulevaste perioodide kulude arvestamine. Kuidas nii, et "ärge kajastage ettemakse tegemiseks väljastatud arvet"?

Mina olen arve saamisel toiminud alljärgnevalt:

D: tulevaste perioodide ettemakstud kulud
K: arveldused tarnijatega

Kulukandmise perioodil olen teinud kande:
D: kulukonto
K: tulevaste perioodide ettemakstud kulud

Vabandage, et tülitasin, aga nii sain mina asjast aru.

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes