Audit

Ajakirja tellijate audiiti teemal küsimustele vastavad: Maire Otsus-Carpenter, Villems Donoway, Crowe Horwath

Rubriigis ''Vis-a-Vis: Küsimused-vastused'' avaldatakse Eesti parima nõustamisfirmade spetsialistide vastused majandusjakirja Raamatupidamisuudised tellijatelt saabunud küsimustele auditi, maksunduse, maksu- ja äriõiguse, tsiviilõiguse ja tööõiguse teemadel.

 

Kuidas kajastatakse ettevõttes A järgmisi operatsioone?
  1. Ettevõte A võttis ettevõttelt B nõuete loovutamise lepingu alusel üle nõude ettevõtte C vastu kogusummas 5 mln eurot???.
  2. Ettevõte A loovutas omakorda ettevõttele B oma nõude ettevõtte N vastu kogusummas 4,7 mln eurot.
  3. Ettevõtted A ja B tegid tasaarvelduse, nii et nad ei ole teineteisele võlgu, kuid selgus, et ettevõttele C esitatud nõue on ettevõtte A jaoks ebatõenäoliselt laekuv nõue.


Kajastamine ettevõtte A raamatupidamises:

1. D Nõue ettevõtte C vastu = 5
   K Kohustus ettevõtte B ees = 5
2.D Nõue ettevõtte N vastu = 4,7
   K Nõue ettevõtte B vastu = 4,7
3. D Kohustus ettevõtte B ees = 5
   K Nõue ettevõtte B vastu = 4,7
   K Teised äritulud = 0,3

või

3. Kohustus ettevõtte B ees = 5
  K Nõue ettevõtte B vastu = 4,7
  K Nõue ettevõtte C vastu = 0,3


Kas võib vähendada nõuet ettevõtte C vastu seoses tasaarveldusega ettevõtete A ja B vahel?
Kas nõuete tasaarveldamisest tekkinud vahetuskursi vahe (nõuded olid välisvaluutas ja eri päevadel) kajastatakse finantskulude all?

2010. aastal tõsteti põhivara alumine piirmäär 3000 kroonilt 5000 kroonini. Kas tuleb kindlasti maha kanda põhivara, mille esialgne väärtus on alla 5000 krooni?

Majandusaasta aruandes tuleb 31.12.2010 seisuga välisvaluutas saadud tarnijate arved ümber hinnata EP-kursiga. On nii? Kasutame raamatupidamisprogrammi mis seda teha ei võimalda (võlgnevus SEK-ides ju ei muutu, muutub vaid summa EEK-ides). Väidetavalt polevatki programmi, mis seda teeks. Kuidas raamatupidajana tegutsema peaksin?

Korteriühistu bilansis on 2010. aasta seisuga kajastatud aasta tulemina 2300 krooni. Pärast aruande kinnitamist otsustati see summa suunata remondifondi suurendamiseks (tulevaste perioodide tuludeks). Ettevõtjaportaalis puudub korteriühistutele mõeldud aasta tulemi jaotamise aruanne.
Kas võib korteriühistu raamatupidamise sise-eeskirjadesse sisse viia punkti aasta tulemi tulevaste perioodide tuludesse viimise kohta ehk kajastada mittesihtotstarbeline makse tulevase perioodi tuluna (suunata remondifondi)?

Korteriühistus on 80 korterit ja 82 füüsilisest isikust omanikku (kahel korteril on kaks omanikku). Kas peab bilansiaruande lisas „Seotud isikud“ märkima 82 (liikmete arv arvestusperioodi lõpus) või tuleb jätta seda rida üldse täitmata? Korteriühistul ei ole osakapitali. Kas sellisel juhul on majaomanikud seotud isikud?


Arvuti on sajaprotsendiliselt amortiseerunud, kuid on töökorras. Kas arvuti tuleb viia bilansist välja või jätta põhivarasse? Kui viia bilansist välja, siis kas võib seda teha 0-väärtusega ning kuidas seda vormistada?



Firma A omandas nõude loovutamise lepingu alusel firmalt B nõudeõiguse kolmanda isiku vastu. Hiljem sai firma A kolmandalt isikult nimetatud nõude eest osalise hüvitise, osa summast (%) kanti üle firmale B kui tasu omandatud nõude eest (nii oli ette nähtud lepingus).
Millisel kasumiaruande real peab firma A kajastama sellest tehingust saadud tulu?

Osaühingu juhatuse esimehega on sõlmitud juhatuse liikme leping. Väljamakse summa on 170 eurot. Kuna juhatuse esimehel muud töökohta ei ole, kirjutas ta avalduse maksuvaba miinimumi 144 eurot maksuarvestuses rakendamiseks.

Kas  juhatuse liikmega sõlmitud lepingu korral võib arvestada maksuvaba miinimumi ning kas säilib sotsiaalne garantii sotsiaalmaksu kuumääralt – 91,75 eurot – tasumisel? Või näeb seda tüüpi leping väljamakset alates esimesest kroonist ning sotsiaalmaksu arvutamist arvestatud summalt?

 

Töötaja töötas ettevõttes täpselt 4 kuud (01.09.10-31.12.10), siis lahkus. Talle peab välja maksma hüvitise kasutamata puhkuse eest. Kuidas arvutada päevade arvu, mille eest peab puhkusekompensatsiooni maksma?


Meie firma alustas oma tegevust 2010. aastal ning saavutas väikese kasumi. Äriregistri nõuete kohaselt peame me sellest moodustama kohustusliku reservkapitali, mis on 1/20 puhaskasumist.
Küsimused:
Millal tuleb arvestada reservkapitali, kas 31.12. 2010 või 2011. aastal pärast omanike koosoleku toimumist, kui saab kinnitatud aastaaruanne?

Kas selleks, et reservkapital moodustaks 10% põhikapitalist tuleb seda edaspidi juurde arvestada aruandeperioodi puhaskasumist? Juhul, kui firma lõpetab aruandeperioodi kahjumiga, kas võib siis reservkapitali juurde arvestada ka varasemate aastate jaotamata kasumist?


Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes