Kõik küsimused-vastused http://rup.ee Wed, 14 Nov 2018 05:44:28 +0200 et-ee Mida peavad töötajad tähele panema ettevõtte ülevõtmisel uue tööandja poolt? http://rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/mida-peavad-tootajad-tahele-panema-ettev-tte-ulev-tmisel-uue-tooandja-poolt http://rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/mida-peavad-tootajad-tahele-panema-ettev-tte-ulev-tmisel-uue-tooandja-poolt Meeli Miidla-Vanatalu, peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal
Meie ettevõte võetakse 1. jaanuaril  üle ning tulevane tööandja peab juba töötajatega läbirääkimisi töölepingu uue redaktsiooni sõlmimiseks. Ta saatis tutvumiseks ka uued ametijuhendid. Kas see on seaduspärane? Mis saab, kui ma ei nõustu uute pakutud tingimustega?

Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ennetuse ja õiguse alal: Töölepingu seadus sätestab, et kui ülevõttev ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust, siis töölepingud lähevad muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale vastavalt võlaõigusseadusele.

See tähendab, et ettevõtte ja töölepingute ülemineku olukorras peab seadusandja vaates asenduma üks tööandja teisega ning kõik muud tingimused jääma kehtima nii nagu seni kehtisid. Kuid siin tuleb arvestada töösuhte poolte tegelike vajaduste ja võimalustega, muu hulgas võimalusega alustada igal ajal läbirääkimisi töölepingu tingimuste muutmiseks või täpsustamiseks.

Läbirääkimiste protsessi alustamine sellises olukorras on täiesti normaalne ning sellesse peaksid kaasatud olema kõik osapooled, st senine tööandja, uus tööandja, iga üleminev töötaja ja ka need töötajad, kellega koos uues ettevõttes jätkatakse. Läbirääkimised on olulised, et kõik saaksid ühtemoodi aru, mis toimub, mis eesmärgil ja millised võivad olla ühe või teise otsuse tagajärjed. Kindlasti on seejuures olulisel kohal töötajate võrdse kohtlemise tagamine.

Just võrdse kohtlemise ja võrsete võimaluste tagamine on sageli põhjus, miks ülevõttev tööandja pakub ületulevatele töötajatele uut töölepingu redaktsiooni, mis oma tingimustes vastaks nende töötajate töölepingutele, kes juba töötavad tema ettevõttes.

Üleminev töötaja ei pea nõustuma tulevase tööandja pakutavate tingimustega, kuid ta peab kindlasti tegema sel juhul omapoolseid ettepanekuid, mis tingimustel ta on nõus töösuhet jätkama.

Kui tulevane tööandja ja üleminev töötaja ei leiagi ühist arusaama, kuidas töösuhet pärast ülemineku toimumist jätkata, siis on lahenduseks erinevad variandid:

  • töötaja töötab senistel tingimustel edasi, sest tööleping peab seaduse järgi muutumatul kujul üle minema, ning ootab uue tööandja edasisi otsuseid ja pakkumisi ehk jätkatakse läbirääkimisi;
  • töötaja lahkub enne üleminekut korralise ülesütlemisega ehk omal soovil või poolte kokkuleppel oma senise tööandjaga;
  • senine ja uus tööandja lepivad kokku töökorralduse muudatustes, mis võib viia koondamisolukorrani ehk teatud tööd lõppevad ülemineku hetkest. Siin on oluline märkida, et töötaja ise koondamist nõuda ei saa, vaid selle otsuse saavad teha ainult tööandjad.

Täpsemalt kogu töölepingute ülemineku protsessist portaalis Tööelu http://www.tooelu.ee/et/uudised/arhiiv/1424 ja http://www.tooelu.ee/et/uudised/arhiiv/995

Lepingueelsetest läbirääkimistest saab lugeda siit http://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tooleping/lepingueelsed-labiraakimised

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Tööinspektsioon Mon, 12 Nov 2018 16:49:51 +0200
Jooksva aasta dividendide väljamaksmise kajastamine raamatupidamise aastaaruande lisas http://rup.ee/kusimused-vastused/audit/jooksva-aasta-dividendide-valjamaksmise-kajastamine-raamatupidamise-aastaaruande-lisas http://rup.ee/kusimused-vastused/audit/jooksva-aasta-dividendide-valjamaksmise-kajastamine-raamatupidamise-aastaaruande-lisas Maire Otsus-Carpenter, vandeaudiitor
Öelge palun, kus tuleks raamatupidamise aastaaruande omakapitali muutusi kajastavas lisas kajastada jooksva aasta dividendide väljamaksmine, s.t 2018. aasta eest 2018. aastal väljamakstud dividendid?

Vastab Maire Otsus-Carpenter:

Aruandeaasta eest makstud dividend tuleb näidata samamoodi, nagu näidatakse varasemate aastate kasumist makstud dividend. See tuleb näidata omakapitali muutuste aruandes dividendide real ja rahavoogude aruandes makstud dividendina. Omakapitali muutuste aruandes tuleb aruandeperioodi kasum näidata koos dividendiga ning siis eraldi real näidata dividend miinusega. Samuti tuleb dividendi maksmise asjaolusid kirjeldada omakapitali käsitlevas lisas.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Audit Wed, 07 Nov 2018 12:17:37 +0200
Kas Soomes välislähetuses viibiva töötaja majutuskulude hüvitamisega kaasnevad maksukohustused? http://rup.ee/kusimused-vastused/oigus/kas-soomes-valislahetuses-viibiva-tootaja-majutuskulude-huvitamisega-kaasnevad-maksukohustused http://rup.ee/kusimused-vastused/oigus/kas-soomes-valislahetuses-viibiva-tootaja-majutuskulude-huvitamisega-kaasnevad-maksukohustused Vastab Epp Lumiste, vandeadvokaat
Kui tööandja lähetab töötaja Soome tööle, kas ta võib siis kulude kokkuhoidmiseks maksta ettevõtte üürilepingu alusel töötaja elamise eest, ilma et sellega kaasneks maksukohustused?

Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA:

Küsimus on veidi ebaselge.

Juhul kui töötaja viibib välislähetuses, ei maksustata tulumaksuseaduse (edaspidi – TuMS) § 13 kohaselt tulumaksuga välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta. Töötajate kulude hüvitamise õigust reguleerib ka töölepingu seaduse § 40, mille kohaselt on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist.

Vabariigi Valitsuse määruse „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord” § 2 täpsustab, et töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate majutuskulude hüvitamist, ja sama määruse § 7 lg 1 sätestab, et nimetatud kulu hüvitis ei kuulu maksustamisele juhul, kui see hüvitis on makstud töötajale. Tööandja võib välislähetuse korral tasuda ka hüvitist üürikorteris majutamise eest, kui tegemist on mõistliku kuluga. 

Juhul kui tööandja ei tasu hüvitist töötajale ning soovib töötaja majutuskulud tasuda otse, üürilepingu alusel, siis peab tööandja hindama, kas tegu võib olla erisoodustusega. Erisoodustus on TuMS-i § 48 lg 4 punkti 1 kohaselt muu hulgas eluasemekulude täielik või osaline katmine. Siiski ei loeta erisoodustuseks majutuskulutusi, kui on täidetud TuMS-i § 48 lg 56 nõuded. Täpsema vastuse andmiseks on vaja rohkem andmeid.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Maksud Tue, 06 Nov 2018 13:03:23 +0200
Kas külmade ilmadega pean saama ka soojemad tööriided? http://rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/kas-kulmade-ilmadega-pean-saama-ka-soojemad-tooriided http://rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/kas-kulmade-ilmadega-pean-saama-ka-soojemad-tooriided Kristi Uusmaa, töökeskkonna konsultant
Töötan suurema osa tööajast õues ja pean palju ringi kõndima. Ilmad hakkavad külmemaks minema ja tunnen, et oleks soojemaid riideid vaja, et mitte haigeks jääda. Kas tööandja peab mulle soojad tööriided andma?

Vastab Kristi Uusmaa, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Ilmastikutingimused võivad kahjustada töötaja tervist ja seetõttu on riietusel töövõime säilitamisel oluline osa. Tööandja on kohustatud oma kulul andma töötajale sobiva tööriietuse vastavalt ilmastikutingimustele.

Tööriietus tuleb valida vastavalt konkreetse töö iseloomule. Arvestada tuleb, kas töö on füüsiliselt aktiivne, passiivne või tegevused vahelduvad. Tuleb mõelda sellele, et tööriided oleksid ilmastikukindlad, näiteks vihma- ja tuulekindlad. Sooja aitab hoida kihiline riietus ja kihte lisades või vähendades on võimalik temperatuuri reguleerida.

Madala temperatuuriga keskkonnas töötades on tähtsad puhkepausid, mille ajal töötaja saab end soojendada ja võimalusel juua sooja jooki. Mida külmem väljas on, seda kiiremini keha jahtub ja seetõttu tuleb võimaldada rohkem pause keha soojendamiseks. Puhkepauside arv tööpäevas sõltub töökoormusest ja välistemperatuurist.

Kui välitingimustes töötamisel on tööriietega külm ja/või pole piisavat võimalust ennast soojendada, siis tuleb sellest teavitada tööandjat ja otsida üheskoos lahendusi, kuidas tööriietust ja puhkamise korraldust täiustada. Tööriideid valides on tööandjal mõistlik arvestada töötajate ettepanekutega, et leitaks sobivad ja mugavad tööriided.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Tööinspektsioon Mon, 05 Nov 2018 13:40:19 +0200
Omakapitali tehtud sissemakse deklareerimine http://rup.ee/kusimused-vastused/audit/omakapitali-tehtud-sissemakse-deklareerimine http://rup.ee/kusimused-vastused/audit/omakapitali-tehtud-sissemakse-deklareerimine Kristjan Lund, maksunõustaja
Osakapitali suurendati omandatud ettevõtte osakuga osaku nimiväärtuses 100 eurot. Osaku väärtuseks hinnati osanike otsusega 10 000 eurot. 100 eurot läks osakapitali ja 9900 eurot läks ülekurssi. Küsimus: kas TSD lisas 7 peab deklareerima ainult 100 eurot või 10 000 eurot. Ülekurss tekkis nimiväärtuse ja osanike otsuses hinnatud väärtuse vahena.

Vastab Kristjan Lund, KPMG Baltics:

Teie esitatud infost selgub, et ettevõtte osanikud on teinud ettevõttesse mitterahalise sissemakse teise äriühingu osaga. Omakapitali tehtud sissemaksena käsitletakse nii osaku nimiväärtust kui ka ülekurssi, seega tuleb TSD lisas 7 deklareerida 10 000 eurot.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Audit Fri, 02 Nov 2018 14:33:24 +0200
Kas juhatuse liikmele tuleb tema tööülesannete täitmise eest tasu maksta? http://rup.ee/kusimused-vastused/oigus/kas-juhatuse-liikmele-tuleb-tema-tooulesannete-taitmise-eest-tasu-maksta http://rup.ee/kusimused-vastused/oigus/kas-juhatuse-liikmele-tuleb-tema-tooulesannete-taitmise-eest-tasu-maksta Tatjana Kalin, jurist
Kas sellisel juhul, kui tegevjuhil on sõlmitud juhatuse liikme leping kahes ettevõttes, võib üks neist lepingutest olla tasuta ehk siis  juhatuse liikmele tema tööülesannete täitmise eest tasu ei maksta?

Vastab Tatjana Kalin, jurist, Emirlin Consult:

Võlaõigusseaduse § 619 kohaselt kohustub üks isik (käsundisaaja) käsunduslepinguga osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundit), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

Juhatuse liige täidab oma kohustusi juhatuse liikme lepingu ehk käsunduslepingu alusel. See tähendab, et tasu väljamaksmine sõltub poolte kokkuleppest.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Õigus Thu, 01 Nov 2018 12:16:10 +0200
Kuidas peab Soomes teenust osutav ettevõte kajastama Soomes kinnipeetavat tulumaksu? http://rup.ee/kusimused-vastused/audit/kuidas-peab-soomes-teenust-osutav-ettev-te-kajastama-soomes-kinnipeetavat-tulumaksu http://rup.ee/kusimused-vastused/audit/kuidas-peab-soomes-teenust-osutav-ettev-te-kajastama-soomes-kinnipeetavat-tulumaksu Mikk Tereping, maksunõustaja
Eesti kapitalil põhinev osaühing (omanik soomlane) esitab teenuse eest arve Soome ettevõttele. Kolm kuud tagasi hakkas Soome firma maksma Eesti ettevõttele arve summast 13% vähem. Väidetavalt on see 13% vahe allika tulumaks. Kuidas peaks nüüd Eesti ettevõte kajastama sellise arve raamatupidamises, kui esitatud müügiarvest jääb laekumata 13%? Arved esitatakse käibemaksumääraga 0% kui Euroopa Liidu teenus. Mõlemad firmad on käibemaksukohustuslased.

Vastab Mikk Tereping, KPMG Baltics:

Sellisel juhul tuleks Soomes kinnipeetav tulumaks kajastada aruandeperioodi kuludes.

Kuna peale selle saab Eesti osaühing tulevikus dividende makstes Soomes kinnipeetud tulumaksu arvesse võtta (st vähendada nimetatud summa võrra maksukohustust) kooskõlas tulumaksuseaduse § 54 lõikega 5, siis võib selle arvesse võtta raamatupidamise aastaaruandes RTJ 15 „Lisades avalikustatav informatsioon” punkti 43 järgi avalikustatava tingimusliku tulumaksu kohustise leidmisel, mis kuuluks tasumisele juhul, kui dividendidena makstaks välja kogu jaotamata kasum.

Muu hulgas soovitame Soome ettevõttelt ning maksuhaldurilt uurida, kas kinnipeetava tulumaksu määra oleks võimalik vähendada 0%-ni, esitades väljamakse tegijast Eesti osaühingule residentsustõendi.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Audit Wed, 31 Oct 2018 09:30:11 +0200
Kuidas saame oma palga kätte, kui ettevõte likvideeritakse? http://rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/kuidas-saame-oma-palga-katte-kui-ettev-te-likvideeritakse http://rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/kuidas-saame-oma-palga-katte-kui-ettev-te-likvideeritakse  Elnara Nadžafova, nõustamisjurist
Tööandja andis meile just teada, et ta alustab ettevõtte likvideerimisega. Meie töötasu pole saanud. Mis saab siis, kui tööandja kuulutab hoopis pankroti välja, aga meie sellest teada ei saa?

Vastab Elnara Nadžafova, tööinspektsiooni nõustamisjurist: Kui osaühing likvideeritakse,  lõpetavad likvideerijad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Likvideerijad avaldavad viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (www.ametlikudteadaanded).
 
Võlausaldajad (töötajad) peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid.
 
Ettevõtte pankroti kuulutab välja kohus. Informatsiooni tööandja pankrotimenetluse ning määratud halduri kohta saate veebilehelt: https://www.ametlikudteadaanded.ee/.
 
Kui aga juhatuse liikmed ega likvideerijad ei esita panktoriavaldust, siis võib ka töötaja kui võlausaldaja ise pankrotiavalduse esitada.
 
Pankrotimenetlusel määratakse ettevõttele pankrotihaldur, kes hakkab tegelema kõigi tööandja varade ja võlgadega ehk võtab üle n-ö tööandja kohustused. Pankrotimenetluse korral tuleb töötajad koondada, sh need, kes viibivad lapsehoolduspuhkusel. Kõigi nõuetega, ka koondamisteadete väljaandmistega, tegeleb pankrotimenetluse korral pankrotihaldur.
 
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast teatama pankrotihaldurile oma kõigist enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist teha üksnes pankrotihaldur.
 
Oma nõue tuleb esitada haldurile kirjalikult (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu (seletus, kuidas on nõue tekkinud), alus (viide lepingule, arvetele vms) ja suurus. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab võlausaldaja alla. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Enne nõudeavalduse esitamist on mõistlik võtta pankrotihalduriga ühendust ning täpsustada nõude esitamise kord ja kontaktid, kuhu nõudeavaldus esitada.
 
Mis puutub saamata töötasusse ja hüvitistesse, siis töölepingu kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingu kirjalikus  dokumendis peab olema kokku lepitud töö eest makstavas tasus, töötasu arvutamise viisis, maksmise korras ning sissenõutavaks muutmise ajas (palgapäev). Seega on töötajal õigus nõuda kokkulepitud töötasu ning pankrotimenetluse käigus esitada nõue saamata töötasu kohta pankrotihaldurile.
 
Kui tööandjal rahalisi vahendeid hüvitiste maksmiseks piisavalt ei ole, taotleb pankrotihaldur hüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud korras töötukassast. Pankrotihüvitise (tööandja maksejõuetuse hüvitise) eesmärk on hüvitada töötajale tööandja pankroti tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised jms, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.
 
Töötukassa arvestab hüvitise suuruse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadele on kehtestatud ülempiirid. Juhul kui töötukassa makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal õigus nõuda ülejäänud osa rahuldamist pankrotimenetluse kaudu. Töötukassa makstavast pankrotihüvitisest saab lugeda siit: https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis.
 
Töötaja saab töövaidluskomisjoni poole pöörduda üksnes juhul, kui tal on tööandja vastu mittevaraline nõue (nt töösuhte tuvastamise, töötamise registri kande muutmine, kahju vms). Töövaidluskomisjonile esitatava avalduse vormi leiab siit: http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/.
]]>
merike@rup.ee (Rebane) Tööinspektsioon Mon, 29 Oct 2018 14:23:47 +0200
Kas võin keelduda kasutamast tööl ohtlikku kemikaali? http://rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/kas-v-in-keelduda-kasutamast-tool-ohtlikku-kemikaali http://rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/kas-v-in-keelduda-kasutamast-tool-ohtlikku-kemikaali Piret Kaljula, töökeskkonna konsultant
Pean tööl kasutama hapet, aga ma ei ole saanud vastavat koolitust ega väljaõpet. Kas võin selle töö tegemisest keelduda? Samuti puudub eestikeelne ohutuskaart selle kemikaali kohta ja mulle tundub, et ei ole täidetud ühtegi asja tööinspektsiooni kodulehel ohtlike kemikaalide tööl kasutamise kohta kirja pandust.

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant: Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on kirjas töötaja õigused, milleks on muu hulgas ka õigus:

  • nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid;
  • saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;
  • keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Kui töötaja peab töös käitlema ohtlikku kemikaali (hapet), mille kohta ei ole ettevõttes eestikeelset ohutuskaarti, tähendab see paraku seda, et puudub teave, kuidas seda kemikaali ohutult käidelda: milliseid isikukaitsevahendeid kasutada, millised on esmaabimeetmed jne. Ehk tööd ei ole võimalik ohutult teha. Eestikeelsed ohutuskaardid kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta peavad ettevõttes kindlasti olema ja tööandja peab neid töötajale tutvustama.

Enne tööst keeldumist soovitame tööandjat siiski kirjalikult teavitada esinevast probleemist ja nõuda selle lahendamist. Info tööst keeldumise kohta esitage kirjalikult, et teil oleks vajadusel hilisemalt võimalik tõendada, miks te tööst keeldusite (teie tervis on ohtu seatud, mitte te ei keeldu lihtsalt töö tegemisest).

Kui tööandja ikkagi ignoreerib probleemi ja töötaja (kirjalikke) pöördumisi ega kõrvalda ohtu töötaja tervisele, siis võib töötaja tööleping erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 91 lõige 2 alusel – põhjuseks tööandjapoolne oluline rikkumine (töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja tervisele). Selleks tuleb esitada ka kirjalikud tõendid, et töötaja on probleemist varem teavitanud.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Tööinspektsioon Mon, 22 Oct 2018 11:47:57 +0300
Milliste tööde tegijaid ohustab UV-kiirgus? http://rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/milliste-toode-tegijaid-ohustab-uv-kiirgus http://rup.ee/kusimused-vastused/tooinspektsioon/milliste-toode-tegijaid-ohustab-uv-kiirgus Kaja Niinlaup, töötervishoiu tööinspektor
UV-kiirgus ohustab füüsikalise ohutegurina peamiselt väljas töötajaid. Kas on aga ka muid töid, mille puhul tuleks arvestada UV-kiirguse tervist kahjustava mõjuga?

Vastab Kaja Niinlaup, Tööinspektsiooni töötervishoiu inspektor: Jah, kindlasti tuleb arvestada ka muude tööde puhul. Näiteks on kaarkeevitus üks enamlevinud tehisliku UV-kiirguse allikaid, kus kiirgustase on väga kõrge. Akuutne mõju silmadele ja nahale võib ilmneda juba 3-10 minuti jooksul, kui olla mõne meetri läheduses. Seetõttu on silmade ja naha kaitse kohustuslik.

UV-kiirguse mõjuväljas töötades tuleb end kaitsta – kasutada kaitsevarje, ilmtingimata kanda peakatet ja keha katvaid rõivaid. Kasutama peaks ka UV-kaitsega kreeme. UV-kiirgus võib põhjustada nahavähki.

UV-kiirguse tekitatud kahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada alles siis, kui kahjulikud tagajärjed on aset leidnud. UV-kiirguse kahjulik mõju võib olla akuutne (ehk äkiline ja kohene), pikaajaline pärast akuutset doosi ning pikaajaline pärast kroonilist kokkupuudet (regulaarne doos on suurem kui see, millest organism täielikult taastuda suudab). Päikese- või nahapõletus on märk lühiajalisest liigsest kokkupuutest UV-kiirgusega. Naha enneaegne vananemine ja nahavähk on märgiks kroonilisest UV-kiirguse üledoosist. UV-kiirgus nõrgendab ka immuunsüsteemi, suurendades vastuvõtlikkust naha infektsioonidele. WHO hinnangul võib 20% katarakti juhtumitest olla seotud liigse kokkupuutega UV-valgusele.

Arvestada tuleb ka töötaja tervisekontrolli tulemusi: näiteks kui isikul esineb fotosensitiivsus (tema nahk on ülitundlik ultravioletile). Fotosensitiivsuse korral piisab ka minimaalsest (mõneminutilisest) kokkupuutest päikese UV-valgusega, et tekiks allergiline reaktsioon (nahalööve või päikesepõletus).

Töökeskkonnas UV-kiirgusest tuleneva riski hindamisel tuleb arvestada ka UV-tundlike kemikaalidega ning nende kahe teguri koosmõjuga. Näiteks UV-valguse käes kõvastuv liim või plastik võib asjaolude kokkusattumisel kahjustada töötaja tervist.

]]>
merike@rup.ee (Rebane) Tööinspektsioon Mon, 15 Oct 2018 11:26:48 +0300