Reede, 25 August 2017 13:02

Millal tekib käibemaksukohustus? Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Kardo Rander, maksunõustaja
Kardo Rander, maksunõustaja PricewaterhouseCoopers
Meie ettevõte, kes ei ole käibemaksukohustuslane, kavatseb luua ärisuhted Vene ettevõttega. Lepingu järgi peab nimetatud ettevõte esitama meile iga kuu arved õiguse eest kasutada äritegevuses poolte määratletud, õiguste valdajale kuuluvate ainuõiguste kompleksi (piletisüsteem, veebileht ja IP-aadress).Kas meie ettevõttel tekib (piiratud) käibemaksukohustus?

Vastab Kardo Rander, PricewaterhouseCoopers: Vastavalt käibemaksuseaduse (edaspidi – KMS) § 21 lõikele 1 tekib isikul piiratud käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus juhul, kui ta saab Eestis registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult KMS-i § 10 lõikes 5 nimetatud teenust. Viidatud säte katab muu hulgas intellektuaalse omandi kasutada andmist või kasutusõiguse üleandmist ning elektrooniliselt osutatavaid teenuseid. Neid teenuseid KMS ei defineeri ning lähtutakse mõistete tavatähendusest.

Konkreetse lepingu alusel osutatavate teenuste sisu täpselt teadmata, ent lähtudes meile esitatud lühikirjeldusest (piletisüsteem, veebileht ja IP-aadress), on tõenäoline, et tegemist on teenustega, mis klassifitseeruvad kas elektrooniliseks teenuseks või intellektuaalse omandi kasutada andmiseks, ning seetõttu tekib Eesti ettevõttel selliste teenuste saamisel kohustus end piiratud käibemaksukohustuslasena registreerida ja saadud teenuselt Eestis käibemaksu arvestada. Teenuste puhul piirmäär puudub ja registreerimiskohustus tekib kohe kas teenuse saamise või selle eest tasumise perioodil, sõltuvalt sellest, kumb toimus varem.

Juhime tähelepanu sellele, et juhul, kui Venemaa äriühingule tehtavad väljamaksed on käsitletavad litsentsitasuna tulumaksuseaduse mõistes (TuMS-i § 16), on Eesti ettevõttel kohustus väljamaksetelt kinni pidada ka tulumaks.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele maksunduse teemal

Maksunõunik vastab lugejate küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks?
    Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks? Tööandja (juriidiline isik) üürib juriidiliselt isikult või eraisikult korteri ja annab selle kasutada oma töötajale, kes töötab töölepingu alusel. Töötaja elukoht asub 55 km kaugusel töökohast, tema omandis ei ole selles piirkonnas eluasemena kasutatavat kinnisvara ning juriidiline isik kannab kõik üüritud korteriga seotud kulud. Kuidas toimida maksustamisel?
  • Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis?
    Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka ühe lapsevanema poolt teise vanema pangaarvele üle kantud elatis, kui elatise ülekandja töötasult on juba kinni peetud kõik maksud? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes