Reede, 01 Juuni 2018 11:15

Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks?

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Mikk Tereping, maksunõustaja
Mikk Tereping, maksunõustaja KPMG Baltics
Tööandja (juriidiline isik) üürib juriidiliselt isikult või eraisikult korteri ja annab selle kasutada oma töötajale, kes töötab töölepingu alusel. Töötaja elukoht asub 55 km kaugusel töökohast, tema omandis ei ole selles piirkonnas eluasemena kasutatavat kinnisvara ning juriidiline isik kannab kõik üüritud korteriga seotud kulud. Kuidas toimida maksustamisel?

Vastab Mikk Tereping, KPMG Baltics: Tulumaksuseaduse § 48 lõike 56 kohaselt saab tööandja hüvitada töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks tehtud kulutused, kui on täidetud teatud tingimused. Töötaja ei tohi omada eluasemena kasutatavat kinnisvara lähemal kui 50 kilomeetri kaugusel töökohast ning seda terve töötaja majutamise perioodi ajal. Kui need tingimused on täidetud, siis on tööandjal õigus hüvitada töötaja majutamiseks tehtud kulutusi, sh üür ja kõrvalkulud, maksuvabalt kuni 200 euro ulatuses Tallinnas ja Tartus ning 100 euro ulatuses kuus muudel juhtudel. Kulud, mis neid piirmäärasid ületavad, maksustatakse erisoodustusena.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele maksunduse teemal

Maksunõunik vastab lugejate küsimustele

  • Maksustatav või mittemaksustatav käive
    Maksustatav või mittemaksustatav käive

    Ettevõttel on maksustatav käive (teenus) ja maksuvaba käive (eluruumi üürileandmine). Esimesel aastal ei olnud ettevõte käibemaksukohustuslane, teisel aastal hakkas käibemaksukohustuslaseks. Kuidas on nüüd õigem leida proportsioon: kas eelmise aasta järgi (ei olnud veel käibemaksukohustuslane), teenuse käive ja üüritulu on raamatupidamises eraldi kajastatud, või peaks maksuhaldur proportsiooni määrama.

    Vastab Ain Ulmre, maksu- ja tolliamet:

    Käibemaksuseaduse § 33 lõike 2 kohaselt tuleks pöörduda maksuhalduri poole sisendkäibemaksu mahaarvamisel kasutatava maksustatava käibe ja kogukäibe suhte määramiseks ainult juhul, kui kogu maksukohustuslase ettevõtlus on kestnud alla ühe kalendriaasta, mitte juhul, kui ettevõte on olnud käibemaksukohustuslane alla ühe kalendriaasta, kuid ettevõtlus on tegelikult kestnud kauem.

    Praegu on ettevõte küll käibemaksukohustuslane esimest kalendriaastat, kuid tema ettevõtlus on kestnud kauem. Niisugusel juhul saab kalendriaasta jooksul kasutada sisendkäibemaksu mahaarvamisel sellist maksustatava käibe ja kogukäibe suhet, mis on määratud eelmise kalendriaasta käibe põhjal – hoolimata sellest, et eelmisel kalendriaastal ei olnud ettevõttel veel käibemaksukohustuslase numbrit.

  • Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada?
    Kas mittetulundusühingu arvel saab ühingu korraldatud üritusel esinejaid tulumaksuvabalt toitlustada? Kas puhkpillibändi liikmetele, kes saavad toetust linnalt projektipõhiselt, on lubatud esinemise ajal ka toitlustust mittetulundusühingu arvel pakkuda või on oma liikmete toitlustamine maksustatav?
  • Mittetulundusühingust spordiklubi sponsoreerimine ja võimalikud maksud
    Mittetulundusühingust spordiklubi sponsoreerimine ja võimalikud maksud Ettevõte on mittetulundusühingust spordiklubi (kuulub tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja) sponsor ja soovib suurendada oma toetuse panust, võimaldades ühingul sponsorluse korras kasutada ainult ettevõtte töösõitudeks (maanteeametis) registreeritud sõiduautot ettevõtte töövälisel ajal. Klubi hakkab seda autot kasutama ka ainult oma klubi tegevusteks vajalikel eesmärkidel (klubi töös).
  • Kas Soomes välislähetuses viibiva töötaja majutuskulude hüvitamisega kaasnevad maksukohustused?
    Kas Soomes välislähetuses viibiva töötaja majutuskulude hüvitamisega kaasnevad maksukohustused? Kui tööandja lähetab töötaja Soome tööle, kas ta võib siis kulude kokkuhoidmiseks maksta ettevõtte üürilepingu alusel töötaja elamise eest, ilma et sellega kaasneks maksukohustused?
  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes