Reede, 19 Mai 2017 16:32

Ühendusesisene teenuse soetamine Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ulmre, maksude osakonna peaspetsialist
Ulmre, maksude osakonna peaspetsialist Maksu- ja Tolliamet

Eesti käibemaksukohustuslasest ettevõte ostis Küprose  käibemaksukohustuslasest ettevõttelt 10 000 euro eest raudteeveoteenust. Tegemist oli kauba veoga Venemaalt Eestisse. Küprose ettevõte esitas arve käibemaksumääraga 0%. Kas see on õige, et Eesti ettevõte (teenuse saaja) peab Küprose ettevõttelt saadud teenust pöördmaksustama 20% käibemaksumääraga ja käibedeklaratsioonis deklareerima? Millised Eesti käibemaksuseaduse paragrahvid käsitlevad ühendusesisest teenuse soetamist? Kas see on oluline, et teenus ei alanud teenuse müüjariigis?

Vastab Ain Ulmre, maksude osakonna peaspetsialist, Maksu- ja Tolliamet:

Kõik teenuste käibe tekkimise koha määramise reeglid on sätestatud Eesti käibemaksuseaduse §-s 10. Tõepoolest on üldine põhimõte (sätestatud käibemaksuseaduse § 3 lõike 4 punktis 2), et kui Eesti käibemaksukohustuslane saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata teise Euroopa Liidu liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt teenuse, mille käibe tekkimise koht vastavalt §-le 10 on Eesti, siis peab teenuse saaja teenuse ise maksustama pöördmaksustamise põhimõtte järgi ja deklareerima selle käibedeklaratsioonis sarnaselt teie toodud näitega. Tuleb siiski arvestada, et enda välja arvutatud käibemaksusumma saab samal ajal ka sisendkäibemaksuna maha arvata ainult siis, kui teenus saadakse oma maksustatava käibe tarbeks. 

Pöördmaksustamine ja saadud teenuse deklareerimine toimub siiski ainult juhul, kui teenus maksustatakse Eestis 20%-se käibemaksuga. Kui aga teenus maksustatakse Eestis 0%-se käibemaksuga või selle käive on seaduse § 16 kohaselt maksuvaba, siis sellise teenuse saamisel välisriigi ettevõtjalt seda Eestis pöördmaksustama ei pea.

Käibemaksuseaduse § 15 lõike 4 punktis 10 on kirjas, et kauba importimisega seotud kaubaveoteenus, sellise kaubaveoteenuse korraldamise teenus või sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused maksustatakse käibemaksumääraga 0%, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Seaduse § 13 lõike 1 kohaselt moodustavad imporditava kauba maksustatava väärtuse selle tolliväärtus koos kõigi importimisel tasumisele kuuluvate maksudega peale käibemaksu ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil. Selle esimese sihtkoha all peetakse silmas kohta, kus toimub kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamine.  

Kui Küprose käibemaksukohustuslane osutab Eesti käibemaksukohustuslasele teenuse, milleks on kaubavedu Venemaalt Eestisse või kaubaveo korraldamine Venemaalt Eestisse ning kui vedu lõpeb kohas, kus toimub kauba vabasse ringlusse suunamine, on kogu teenus maksustatav nullmääraga ning Eesti käibemaksukohustuslane ei pea Küprose ettevõttelt saadud teenust pöördmaksustama ja käibedeklaratsioonis deklareerima. Kuigi teenuse käibe tekkimise kohaks on Eesti vastavalt käibemaksuseaduse § 10 lõikele 1, rakendub sellele nullmäär seaduse § 15 lõike 4 punkti 10 järgi. Kui pärast kauba vabasse ringlusse lubamist veetakse kaup vabasse ringlusse lubamise kohast lõplikku sihtkohta, siis see osa veost või selle veo osa korraldamine ei ole enam kauba importimisega seotud (sest kaup juba ongi imporditud), maksustatakse Eestis 20% käibemaksuga ning Küprose ettevõttelt teenuse saamise korral peab saaja selle pöördmaksustama ja käibedeklaratsioonis deklareerima.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele maksunduse teemal

Maksunõunik vastab lugejate küsimustele

  • Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks
    Sõiduauto üürimine ja sisendkäibemaks

    Ettevõte on soetanud sõiduauto liisingufirmalt kasutusrendi alusel. Kas ettevõte saab liisingufirma arvetest 50% sisendkäibemaksu maha arvata, kui nimetatud sõiduauto üüritakse (tasu eest) ettevõtte töötajale, kes on ka juhatuse liige.

  • Hüpoteegiga korteri väljaüürimine
    Hüpoteegiga korteri väljaüürimine

    Mul on hüpoteegiga korter, mille soovin anda oma ettevõtte kasutusse ning hakata seda välja üürima. Kuidas oleks niisuguses olukorras kõige mõistlikum ja kasulikum käituda? Oleks hea, kui saaks ettekirjutuse selle kohta, mida teha erinevate võimaluste korral, et juriidiliselt oleks kõik õige.

  • Ühendusesisene teenuse soetamine
    Ühendusesisene teenuse soetamine

    Eesti käibemaksukohustuslasest ettevõte ostis Küprose  käibemaksukohustuslasest ettevõttelt 10 000 euro eest raudteeveoteenust. Tegemist oli kauba veoga Venemaalt Eestisse. Küprose ettevõte esitas arve käibemaksumääraga 0%. Kas see on õige, et Eesti ettevõte (teenuse saaja) peab Küprose ettevõttelt saadud teenust pöördmaksustama 20% käibemaksumääraga ja käibedeklaratsioonis deklareerima? Millised Eesti käibemaksuseaduse paragrahvid käsitlevad ühendusesisest teenuse soetamist? Kas see on oluline, et teenus ei alanud teenuse müüjariigis?

  • Koolituskulud ja maksuarvestus
    Koolituskulud ja maksuarvestus

    Ettevõte sai arve raamatupidaja koolitusseminari eest, arve sisaldab käibemaksu. Kas võib arvestada arvel näidatud käibemaksusummat ning kas koolituskulusid maksustatakse tulumaksuga?

  • Spordiklubi reklaamteenus pole annetus
    Spordiklubi reklaamteenus pole annetus

    Kui spordiklubi (ei kuulu tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute alla) esitab reklaamiarve ärifirmale, käibemaksuga 2400 eurot (arvel on märgitud toimuva võistluse nimi), kas siis käibemaksuta arve summa on käsitletav annetusena ja kuulub maksustamisele?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes