Reede, 19 Mai 2017 16:32

Ühendusesisene teenuse soetamine Esile tõstetud

Hinda seda artiklit
(0 hinnangut)
Ulmre, maksude osakonna peaspetsialist
Ulmre, maksude osakonna peaspetsialist Maksu- ja Tolliamet

Eesti käibemaksukohustuslasest ettevõte ostis Küprose  käibemaksukohustuslasest ettevõttelt 10 000 euro eest raudteeveoteenust. Tegemist oli kauba veoga Venemaalt Eestisse. Küprose ettevõte esitas arve käibemaksumääraga 0%. Kas see on õige, et Eesti ettevõte (teenuse saaja) peab Küprose ettevõttelt saadud teenust pöördmaksustama 20% käibemaksumääraga ja käibedeklaratsioonis deklareerima? Millised Eesti käibemaksuseaduse paragrahvid käsitlevad ühendusesisest teenuse soetamist? Kas see on oluline, et teenus ei alanud teenuse müüjariigis?

Vastab Ain Ulmre, maksude osakonna peaspetsialist, Maksu- ja Tolliamet:

Kõik teenuste käibe tekkimise koha määramise reeglid on sätestatud Eesti käibemaksuseaduse §-s 10. Tõepoolest on üldine põhimõte (sätestatud käibemaksuseaduse § 3 lõike 4 punktis 2), et kui Eesti käibemaksukohustuslane saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata teise Euroopa Liidu liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt teenuse, mille käibe tekkimise koht vastavalt §-le 10 on Eesti, siis peab teenuse saaja teenuse ise maksustama pöördmaksustamise põhimõtte järgi ja deklareerima selle käibedeklaratsioonis sarnaselt teie toodud näitega. Tuleb siiski arvestada, et enda välja arvutatud käibemaksusumma saab samal ajal ka sisendkäibemaksuna maha arvata ainult siis, kui teenus saadakse oma maksustatava käibe tarbeks. 

Pöördmaksustamine ja saadud teenuse deklareerimine toimub siiski ainult juhul, kui teenus maksustatakse Eestis 20%-se käibemaksuga. Kui aga teenus maksustatakse Eestis 0%-se käibemaksuga või selle käive on seaduse § 16 kohaselt maksuvaba, siis sellise teenuse saamisel välisriigi ettevõtjalt seda Eestis pöördmaksustama ei pea.

Käibemaksuseaduse § 15 lõike 4 punktis 10 on kirjas, et kauba importimisega seotud kaubaveoteenus, sellise kaubaveoteenuse korraldamise teenus või sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenused maksustatakse käibemaksumääraga 0%, kui nimetatud teenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Seaduse § 13 lõike 1 kohaselt moodustavad imporditava kauba maksustatava väärtuse selle tolliväärtus koos kõigi importimisel tasumisele kuuluvate maksudega peale käibemaksu ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil. Selle esimese sihtkoha all peetakse silmas kohta, kus toimub kauba vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile suunamine.  

Kui Küprose käibemaksukohustuslane osutab Eesti käibemaksukohustuslasele teenuse, milleks on kaubavedu Venemaalt Eestisse või kaubaveo korraldamine Venemaalt Eestisse ning kui vedu lõpeb kohas, kus toimub kauba vabasse ringlusse suunamine, on kogu teenus maksustatav nullmääraga ning Eesti käibemaksukohustuslane ei pea Küprose ettevõttelt saadud teenust pöördmaksustama ja käibedeklaratsioonis deklareerima. Kuigi teenuse käibe tekkimise kohaks on Eesti vastavalt käibemaksuseaduse § 10 lõikele 1, rakendub sellele nullmäär seaduse § 15 lõike 4 punkti 10 järgi. Kui pärast kauba vabasse ringlusse lubamist veetakse kaup vabasse ringlusse lubamise kohast lõplikku sihtkohta, siis see osa veost või selle veo osa korraldamine ei ole enam kauba importimisega seotud (sest kaup juba ongi imporditud), maksustatakse Eestis 20% käibemaksuga ning Küprose ettevõttelt teenuse saamise korral peab saaja selle pöördmaksustama ja käibedeklaratsioonis deklareerima.

Lisainfo

Jäta kommentaar

Veendu, et kõik kohustuslik (*) info oleks sisestatud. HTML-i kasutamine pole lubatud.


Viimased vastused lugejate küsimustele maksunduse teemal

Maksunõunik vastab lugejate küsimustele

  • Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel
    Käibemaksuarvestus Euroopa Liidu siseste teenuste ostmisel

    Käibemaksukohustuslasest Eesti firmale esitas raudteeveo eest arve Küprose käibekohustuslasest firma; teenuse hind oli 10 000 eurot. Jutt käib kauba veost Venemaalt Eestisse. Küprose firma esitas arve 0-protsendilise käibemaksu määraga. Kas on õige, et Eesti firma peab näitama käibedeklaratsioonil Küprose firmalt saadud teenuse maksumuse ja rakendama 20-protsendilise määraga pöördmaksustamist? Missugustes Eesti käibemaksuseaduse paragrahvides käsitletakse Euroopa Liidu (edaspidi – EL) siseste teenuste ostmist? Kas see, et teenuse osutamine ei alanud teenuse müüja riigis, st Küprosel, omab tähtsust?

    Vastab Epp Lumiste, Advokaadibüroo ALTERNA: Käibemaksuseaduse (edaspidi – seadus) paragrahvi 3 lg 4 punkti 2 kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvestama käibemaksu käibemaksuseaduse paragrahvi 1 lõikes 1 viidatud tehingutelt ja toimingutelt, ostes teenuseid ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena ning kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis.

    Küsimuses esitatud teabe alusel võib järeldada, et kõnealusel juhul rakendame viidatud üldist põhimõtet.

    Siin on maksustamisel siiski teatud iseärasused. Näiteks juhul kui veoteenus tellitakse kauba veoks, võib teenuse saaja rakendada 0-protsendilist käibemaksu määra, kui kauba importimiseks osutatava kaubaveoteenuse, kaubaveo korraldamise teenuse ning sellise kaubaveoga seotud kõrvalteenuste kulu on arvatud imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka. Sel juhul maksustab kaubaveoteenuse nullmääraga nii teenuse osutaja kui ka selle saaja, sõltumata sellest, kes on teenuse saaja. Sellist teenust ei kajastata ühendusesisese käibe aruannetes.

    Juhul kui jutt käib Venemaalt alguse saanud rahvusvahelisest kaubaveost, võib sellise teenuse klassifitseerida  kauba impordiga seotud veoks.

  • Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes?
    Kas ettevõte peab maksma erisoodustust sõiduautot päevade kaupa eraisikult rendile võttes? Ettevõtte omanik – eraisik – annab oma sõiduauto tasu eest (tasult makstakse tulumaks) ettevõttele rendile, üle ei anta kasutusvaldust. Autoga tehakse töösõite (taxify) ja väljaspool tööaega erasõite. Kuludesse kantakse kuludokumentide alusel ainult töösõitudega seotud kütusekulud, muud autoga seotud kulud kannab eraisik. Kas ettevõte peab maksma sõiduauto erasõitudeks kasutamiselt erisoodustust? Kas sellisel juhul, kui lepingu järgi võetakse auto rendile päevade kaupa, nendel päevadel, kui tööd tehakse, ja pärast tööd auto tagastatakse, peab tasuma erisoodustust?
  • Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?
    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust lepingut sõlmimata?

    Kas füüsiline isik võib osutada Eesti firmale teenust (nt anda konsultatsiooni) lepingut sõlmimata? Missugused maksukohustused tekivad firmal, kes tasub saadud teenuste eest (nt konsultatsioon) arve alusel?

  • Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks?
    Mis tingimustel ei loeta töötaja eluasemekulude hüvitamist erisoodustuseks? Tööandja (juriidiline isik) üürib juriidiliselt isikult või eraisikult korteri ja annab selle kasutada oma töötajale, kes töötab töölepingu alusel. Töötaja elukoht asub 55 km kaugusel töökohast, tema omandis ei ole selles piirkonnas eluasemena kasutatavat kinnisvara ning juriidiline isik kannab kõik üüritud korteriga seotud kulud. Kuidas toimida maksustamisel?
  • Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis?
    Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused ja elatis? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka ühe lapsevanema poolt teise vanema pangaarvele üle kantud elatis, kui elatise ülekandja töötasult on juba kinni peetud kõik maksud? Kas tulumaksuga maksustatava tulu hulka arvatakse ka lastetoetused?

Liituge meiega sotsiaalvõrgustikes